Raha otsib vanureid
Tõsiseid vestlusi on Jüriska pidanud ka Eesti suuremate ehitusettevõtetega, kes vanainimesi puudutavas tegevusvaldkonnas omanikuna kaasa tahavad lüüa.
Uute hooldekodude ideeprojektid hõlmavad mitmeid Eesti paiku. Jüriska sõnul pole välistatud, et kopp lüüakse maasse mitmes kohas korraga. Kuna plaanid on alles toored, ei taha ta konkreetsemaks minna.
Jüriska käe all on endine punaparteilaste puhkekodu saanud Saksamaalt juba 49 miljoni kroonise süsti. Pansioni omaniku, sakslase Peter Dussmanni laual ootavad otsustamist kaheksa uut hooldekodu projekti.
FKSMi emafirmal olemas partnerluse kogemus
ASi FKSM juhi Kaido Fridolini sõnul pole hoolekandeteenust pakkuva ettevõttega koostöö kindlasti mitte välistatud. Sellise partnerluse kogemus on nende emaettevõttel Soomes ja Põhjamaades juba olemas. Seda tuleb Fridolini sõnul käsitleda pikaajalise investeeringuna, kus paarikümneaastane tasuvusaeg ettevõtet ei kohuta.
“Oleme valmis investeerima sellistesse projektidesse kinnisvara arendajana, hoolekandeteenuse riske enda peale siiski võtmata,” selgitas Fridolin, täpsustades et läbirääkimisi veel Eestis kellegagi peetud ei ole.
Ehitusfirma Koger&Partnerid omanikule Andres Kogerile tuli hoolekandeasutuste rajamise teema küll üllatusena, kuid ta märkis, et kinnisvarafirmade huvi kasv selle vastu on loogiline. “Hetkel ei oska ma selle kohta a-d ega o-d öelda, kuid te andsite mulle väga huvitava konksu kätte,” ütles ta.
Sotsiaalministeeriumi ametnikud märgivad, et uute kohtade loomisega on isegi kiire. Nõudlus kasvab tuntavalt, tunnistas sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhtaja Sirlis Sõmer. Üha sagedamini helistatakse ministeeriumisse küsimusega, kuidas saada vanematele ilusat ja hea hooldusega vanaduspõlve, kui selle eest maksmine pole probleem. Pöördujaid on saatkondade kaudu ka välismaalt.
Viimsi Rannapere pansionaadi juht Peeter Saar ütles, et nende majja on järjekord keskmiselt kümme inimest. Oma valla rahvas saab pansionaati eelisõigusega. Väljastpoolt valda on aga tung Viimsi pansionisse suhteliselt suur, eriti viimase poole aasta jooksul, nentis ta.
Nõudlus on kergitanud vanadekodukoha hinda
Suurenev nõudlus on andnud juhatusele võimaluse tõsta igakuise kohamaksumuse 4500 kroonilt 6800-le. Eesmärk on hind võrdsustada Viimsi valla poolt enda inimeste eest makstava 7000–9000 krooniga.
Kogu pearaha ei maksa siiski vanur ise. Oma panusega tuleb enamjaolt appi tema enda koduvald, osa raha tuleb pensionist ning kolmanda osapoolena aitavad omaksed.
Ka Viimsi pansionis on mitmed kohalikud ettevõtjad käinud perspektiivika tegevusvaldkonnaga tutvumas, kuid esialgu on otsuste langetamisest eemale peletanud liiga pikk, mitmekümneaastane tasuvusaeg.
Näiteks Merivälja pansion ei looda majja investeeritud miljoneid tagasi teenida enne 30 aastat. Jooksvate kuludega tullakse välja, omanikult saadud laen suudetakse ära teenindada, aga see on ka kõik, rääkis Ene Jüriska.
Muide, omanikult tuli laenu võtta sellepärast, et kõik kohalikud pangad saatsid pansioni esindajad pikema jututa uksest välja. Maja on renditud ning seal resideerivad vanainimesed laenutagatiseks ei sobi.
25 riigis 37 hooldekodu omav Dussmann tuleb oma äridega välja tänu nende väga erinevale tasemele. Mõned on odavamad. Teised aga nagu lukshotellid, kus inimesed käivad küürus mitte vanadusest, vaid sellepärast, et briljandid on rasked, kirjeldas Jüriska.
