VIDEO | Kristofer Vähi: USA aktsiaturg astus arenevate turgudega lõpuks sama sammu
„Seetõttu tundub nii veebruarikuine börsikukkumine kui ka eelmisel nädala börsil juhtunu proportsionaalselt küllalt suur liikumine,“ lausus ta. „Selliseid liikumisi nagu eelmisel nädalal toimus on terve majandustsükli jooksul toimunud peaaegu iga aasta."
Ta soovitas arvestada konteksti. Kui veebruaris börsid langesid, siis võis seda pidada loogiliselt võttes ajutiseks korrektsiooniks.
„Täna on suur osa maailma finantsturge mingis mõttes langustrendis,“ lausus ta. „Arenevad turud, Aasia. Kui me paneme languse sellesse konteksti, siis see tundub mõnevõrra negatiivsem märk.“
USA on seni veel lippu kõrgel hoidnud ja seda olenemata väga kõrgetest väärtussuhtarvudest ja suhtelisest kallidusest on sellegi poolest näidanud kõige paremat tootlust.
„Eks seliselt turul peavad ka raputused kõige suuremad tulema,“ märkis ta eile.
„Turud käivad üles-alla, kuid kui iga uus tipp on eelmisest madalamal, ja iga uus põhi on madalamal, siis see viitab selgelt langustrendile,“ märkis ta. „Selle liikumise põhjal ei saa veel öelda, et oleme langustrendis.“
„Balti börsigraafikut vaadates on näha, et samal ajal varakevadel kui maailmas tuli see närvilisus, on ka Balti börs olnud mõningases languses,“ kirjeldas mees toimunut. „See viitab, et müügihuvi on olnud mõnevõrra suurem kui ostuhuvi.“
Mis raha edasi teeb, kas ootab paremaid sisenemiskohti või liigub teistesse varaklassidesse, märkis ta, et terves selles finantstsüklis on olnud väga palju keskpankade poolset tuge majandusele. Sellele vaatamata ei saanud majandus pikki aastaid käima. See raha läks paljuski finantsturgudele.
„Mingi stsenaarium ütleb, et finantsturud on mõnevõrra ülehinnatud võrreldes reaalvaradega reaalmajanduses ja kuna reaalmajanduses pole midagi korrast ära, siis võibolla liigub raha finantsturgudelt reaalmajandusse, mis oleks väga positiivne,“ lausus Vähi.
