Minister ehmatas ettevõtjaid

Haigushüvitiste võimalik kandumine tööandja kohustuseks hirmutab ettevõtjaid, sest töötajate haigestumisega seotud kulutuste kasvu on raske prognoosida.

Eile Äripäeva poolt küsitletud ettevõtjad olid eranditult kõik vastu sotsiaalminister Marko Pomerantsi pakutud ideele panna kahe nädala ulatuses haigushüvitise maksmine tööandaja kohustuseks. Kuigi vastukaaluks vähendataks selle ettepaneku kohaselt tööandja makstavat 13protsendilist ravikindlustusmakset ühe protsendi võrra, kardavad ettevõtjad, et pakutav võit jääb tekkivatest kulutustest oluliselt väiksemaks.

Kuna sellise ettepaneku esitas sotsiaalminister valitsuskabinetile arstide palga tõstmiseks pakutavate meetmete kõrval mitteametlikult, puudub riigil veel täpne mõjude analüüs. Keskhaigekassa statistika näitab vaid seda, et kõigist haiguslehtedest moodustavad kuni kahe nädala pikkused 59 protsenti.

Kondiitritooteid tootva ASi Pihlaka juhi Arvo Sauli sõnul võib vägagi tõenäoliselt tekkida olukord, kus inimesed on rohkem haiged, kui ravikindlustusmakse alandamisest saadav võit lubab. Kokkuvõttes maksukoormus ettevõtjale hoopis tõuseb. Sauli juhitavas kondiitriäris on 120 töötajat ning vaid alla veerandi nendest on mehed. Paljud naisterahvad on väikelaste emad, mistõttu kevadel ja sügisel on haiguslehtele jäämine Sauli sõnul üpris sage.

Õmblusettevõtte OÜ Lenne omaniku Urmas Leemani sõnul toob haigushüvitise osalise väljamaksmise kohustus ettevõtjale lisariski. Praegu peab tööandja arvestama, et töötaja haigestumisel jääb töö tegemata. Haigusraha maksmise kohustusega tekivad ettevõtjale aga prognoosimatud kulud, mille jaoks raha leidmine võib olla raskendatud. Haige tõttu unarusse jäänud töö üle võtva töötaja ületunnitöö vajab omakorda lisakulutusi.

“Kui gripihooajal jääb suur osa inimestest haigeks, siis kas ettevõttel peaks selleks puhuks olema pangas pidevalt mingi varu või “epideemiareserv”?” küsis ta.

Tartu Õlletehase juhatuse esimehe Tarmo Noobi sõnul kaasnevad lisaks maksukoormuse tõusule selle ettepaneku rakendumisel täiendavad pinged tööandja ja töötaja vahel. Kuigi riigi taotlus võib olla saada täpsem kontroll haiguslehel veedetud päevade üle, ei saa Noobi sõnul siiski nõustuda sellega, et tööandja hakkab eriliselt nuhkima, miks ja kui pikalt töötaja haige on.

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriisi sõnul näitavad varasemad uuringud, et haigushüvitiste maksmise osaline viimine tööandja ülesandeks tabab mõningaid majandussektoreid eriti valusasti. Näiteks tööstus, kus töötajate haigestumisega seotud kulutused moodustavad 2–3 protsenti palgafondist. “See ettepanek pole rumal, küll aga liiga lihtne,” ütles ta. Kriisi sõnade kohaselt oleks mõistlikum jätta see maksukoormus üldse töötajate endi kanda ja lahendada küsimus näiteks töötuskindlustuse raames. See, kui inimene peab hakkama ennast ise kindlustama, motiveerib teda kõige paremini vähem haige olema.

Marko Pomerants toonitas, et haigushüvitise tööandja kohustuseks tegemine on idee, mis järgmisest aastast kindlasti käiku ei lähe ja mille osas tuleb veel palju mõttetööd teha. “Põhisõnum on, et tänasel päeval ei maksa selle ettepaneku osas veel liialt erutuda,” lausus ta. “Esiteks tuleb sotsiaalministeeriumil koos haigekassaga teha täpsem analüüs probleemi olemusest, selgitada välja võimalikud riskid, täpsustada, mida tahetakse saavutada ,ning siis saab minna konkreetsete ettepanekutega teiste osapooltega läbirääkimistele.”

Üks peamisi eesmärke on Pomerantsi sõnul saada aru, kas ja kuidas mõjutaks see muudatus inimeste tervisekäitumist. Minister selgitas, et praegu on vara veel öelda, kas tööandja kanda jääks ka lapse haiguse tõttu koju jäänud töötaja haiguslehe kulud.

Pomerants ütles, et ettepanekuga panna haigusraha maksmine osaliselt tööandaja arvele ei ole kiire. Arstide palgatõusuks leitakse raha sõiduhüvitiste ravikindlustushüvitistest välja viimise ja haigekassa reservkapitaliga tehtavate muudatuste abil.