Korteriühistute liit: ühistu peaks saama korduskoosoleku kvoorumi oma põhikirjaga kehtestada
Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) hinnangul võiks korteriühistud saada võimaluse põhikirjaga korduskoosoleku kvoorumi kehtestamiseks, juhul kui selleks nähakse vajadust.
"Ka Helve Särgava viitas punktile uues korteriomandi- ja orteriühistuseaduses, mille kohaselt on korduskoosolek otsustusvõimeline osalejate arvule vaatamata. Korteriühistute huve silmas pidades oleks kõige mõistlikum seadust selliselt muuta, et korteriühistule jääks võimalus korduskoosoleku kvoorum vajadusel oma põhikirjaga kehtestada," rääkis EKÜL juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.
Kõiki otsuseid korduskoosolekul siiski kasvõi üheainsa kohalolijaga vastu võtta ei saa. "Näiteks laenukohustuse või renoveerimistööde üle, mis ületavad korteriühistu majandusaasta eelarvet, saab otsustada ainult kvalifitseeritud häälteenamus. See kujutab endast enamust korteriomanikest ja sellele enamusele peab omakorda kuuluma suurem osa kaasomandi mõttelistest osadest. Kui varem võis ka
laenu võtmise otsustada korduskoosolekul, siis alates 2014. aastast see enam võimalik pole," selgitas EKÜL-i õigusosakonna juhataja.
Mardi sõnul on korteriomanike passiivusus aastakümneid olnud ühistute murekohaks. "Paljud korteriühistud võtsid siis põhikirjas kvooruminõude väiksemaks, et otsusteks vajalikku häälteenamust kokku saada," selgitas Mardi. Samuti ei ole võimalik korduskoosolekut korraldada kohe, vaid nõuetekohase etteteatamisega minimaalselt nädala pärast, paljudel ühistutel kehtis ka 14-päeva etteteatamise nõue. "See kõik raskendas vajalike otsuste vastuvõtmist," rääkis ta. Mardi soovitab edasiste probleemide vältimiseks korteriomanikel passiivsusest võitu saada ja aktiivselt korteriühistu töös osaleda. "Nii teete omaltpoolt kõik, et mingi huvigrupp ei saaks korduskoosolekul ebasobivaid otsuseid teha."
