Eesti riskikapitali maastikul on lõppemas erakordne aasta. Millised on riigi head ja vead riskiinvestori vaates
Riskikapitali investori jaoks on oluliseks märksõnaks ettevõtte tehnoloogia uudsus ja skaleeritavus, mistõttu investeeringu riskantsust arvestades, mängivad iduettevõttesse investeerimisotsuse tegemisel otsustavat rolli ka need faktorid, mis ei pruugi traditsioonilise ettevõtte puhul omada tähendust või olla marginaalse kaaluga. Seega on edukale iduettevõttele iseloomulik tugev äriidee ja uudne tehnoloogia, andekas ja pühendunud meeskond, kõrge kasvupotentsiaal ja globaalne skaleeritavus, kuid sageli on kaalukausil ka riigi üldine ettevõtluskeskkond ja suhtumine alustavatesse ettevõtetesse, samuti ka nende vajadustega arvestamine riikliku poliitika kujundamisel.
Talentide meelitamise võimekus
Innovatsioonile ning uue toote või teenuse arendamisele suunatud iduettevõtte puhul on kriitilise tähtsusega talentide meelitamise ja meeskonna komplekteerimise võimekus. Samas arvestades Eesti asukohta, tööturu väiksust ja kõrget tööjõupuudust, on alustavate ettevõtete võimalused talentide meelitamiseks paraku piiratud. Lisaks peavad kohalikud ettevõtted silmitsi seisma ka globaalse konkurentsiga kõrgelt kvalifitseeritud ja spetsiifiliste oskustega tippspetsialistide pärast.
Eesti on tööjõupoliitika liberaliseerimiseks astunud väga olulisi ja hädavajalikke samme. Sel aastal muudetud välismaalaste seadus ning ligi kaks aastat kasutusel olnud Startup Visa väljaspoolt Euroopa Liitu tulevatele iduettevõtetele ja nendes töötavatele välismaalastele on parandanud kohalike ettevõtete konkurentsivõimet globaalsel tööjõuturul. Rahvusvaheliste meeskondade toomine Eestisse on nüüd oluliselt lihtsam ning see lisab riskiinvestorite silmis kindlust, et tugev iduettevõte, kes on võimeline kaasama kapitali, ei takerdu Eestis värbamise bürokraatiasse.
See saadab potentsiaalsetele investoritele ka olulise signaali riigi üldisest positiivsest suhtumisest ettevõtlusesse ja näitab võimekust ettevõtete vajadustele operatiivselt reageerida.
Maksupoliitika arvestamine alustava ettevõtte eripäraga
Ettevõtete tulumaksu puudumine on Eesti tugev konkurentsieelis. Probleemiks on aga tõsiasi, et riigi ettevõtlust soosivast maksupoliitikast ei saa kasu need alustavad ettevõtted, kellel puudub varases arengufaasis valmis toode või teenus ning seega ka käive ja kasum.
Mööda ei saa vaadata ka sellest, et tööjõukulud on Eestis pigem kõrgelt maksustatavad ning just tööjõukulud ja -maksud moodustavad lõviosa uue toote või teenuse loomisega tegeleva ettevõtte tegevuskuludest.
Täna puudub Eestis alustavate ettevõtete eripäraga arvestav maksuleevendus, kuid samas oleme sunnitud konkureerima globaalselt kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu värbamiseks. Riskiinvestorid on juhtinud tähelepanu murekohale, et uue toote või teenuse arendamisel jääb vaid pool investeeritud kapitalilt sisuliseks arendustööks ja teine pool läheb tööjõumaksudeks.
Riigi maine
Kui seni oli Eesti tuntud peamiselt maksusüsteemi selguse ja vähese bürokraatia poolest, siis viimastel aastatel on sihikindlalt üles ehitatud üle maailma tuntud digiriigi bränd, mille lipulaevaks on e-residentsus. See kannab endas olulist sõnumit Eesti kui digiriigi kohta ning iseloomustab välisinvestorite jaoks mitte ainult siinsete inimeste ja ettevõtete digivõimekust, vaid kogu avaliku sektori sentimenti. Seda kuvandit aitavad kinnistada meie iduettevõtete globaalsed edulood ja legendaarsed miljardi-dollari iduettevõtted - Skype, Playtech, Transferwise ja Taxify, millede järelkasv on loomas arvestatavat silmapaistvate ettevõtjate generatsiooni.
Samas tuleb meeles pidada, et tänased saavutused ei tohiks meid homse ootuses uinutada. Digitaliseerimine, e-teenused ja bürokraatia vähendamine on prioriteediks ka teistes Euroopa Liidu riikides ning on ainult aja küsimus, kui eelis muutub elementaarseks hügieeniks.
Ohu märgiks on ka seadusandluse keerulisemaks muutumine, näiteks viimased tulumaksuseaduse muudatused ja uute regulatsioonidega kaasnev suurenev halduskoormus ettevõtetele. Ei tohi unustada, et investeerimisotsuste tegemiseks vajavad investorid kindlust ja stabiilsust, lihtsust ja selgust - seda on Eesti seni suutnud pakkuda.
Arvesse tuleb võtta seegi kahetsusväärne fakt, et Eesti vähese korruptsiooni ja ausa ettevõtlusega riigi kuvand sai tõsise hoobi Danske Bank´i juhtumiga seoses ning see on heitnud varju meie mainele ka potentsiaalsete investorite silmis.
Soodne investeerimiskeskkond
Alustav ettevõte, millel puudub turukõlbulik toode või teenus, ei saa end kapitaliseerida sarnaselt traditsioonilise majanduse ettevõtetega. Kuna varase faasi ettevõttel puudub ligipääs vähem riskantsele ja odavamale kapitalile, on atraktiivne riskikapitali investeerimiskeskkond riiklikul tasandil väga oluline. Lisaks on rahvusvaheliste investorite jaoks kandev roll ka kohalikel otsustajatel ja kapitalil.
Eesti on võtnud fookusesse kapitalituru arendamise fondifondi struktuuride abil, näiteks Balti Innovatsioonifond, EstFund ja SmartCap ning seeläbi suurenenud kapitali pakkumine kogenud erafondivalitsejate kaudu. Samal ajal jõustusid ka investeerimisfondi seaduse muudatused, mis vastavalt rahvusvahelisele riskikapitalituru praktikale võimaldavad nüüd luua Eestisse usaldusfondi, mis on erainvestorite seas eelistatud struktuur.
Riik on tänaseks astunud mitu olulist sammu, mis toetavad iduettevõtetel kapitali kaasamist Eestis, kuid rahvusvaheliste investorite huvi ja investeeringute nimel on vaja jätkata järjepidevat tööd nii siinse finantssektori maine kui õigusliku keskkonna ja parimate praktikate kujundamisega.
