Riik tellib 100 000 eurot maksva piirikaubanduse mõju uuringu PricewaterhouseCoopersilt
Rahandusministeerium sõlmis PricewaterhouseCoopers Advisorsiga 81 900 euro mahus lepingu analüüsi koostamiseks, mille eesmärgiks on analüüsida aktsiisipoliitika riske, võimalusi ja mõju majanduskeskkonnale piirikaubanduse tingimustes. Koos käibemaksuga pea 100 000 eurot maksev analüüs valmib märtsiks ning selle alusel hakatakse edaspidi aktsiisipoliitika otsuseid kujundama.
Rahandusministeerium kuulutas riigihanke "Aktsiisipoliitika riskid, võimalused ja mõju majanduskeskkonnale piirikaubanduse tingimustes", välja juulis.
Ministeeriumi teatel annab analüüs põhjaliku ülevaate viimaste aastate aktsiisipoliitika majanduslikust mõjust ja lisaks sellele võimaldab hinnata tulevaste aktsiisipoliitiliste valikute majanduslikku mõju ning annab uuringu tulemustel põhinevad poliitikasoovitused. Analüüsi tulemusi on võimalik kasutada edaspidiste aktsiisipoliitikat puudutavate otsuste kujundamise alusena.
Aktsiisikaupade soetamist ja tarbimist on eriti piirikaubanduse tingimustes raske üheselt mõõta, kuna andmeallikaid ning huvigruppe on mitmeid. Aktsiisipoliitika on tugeva avaliku tähelepanu all, avalikus inforuumis liigub palju informatsiooni. Seetõttu on vajalik sõltumatu analüüs, mis annab toimuvale objektiivse hinnangu.
Kuigi olemasolevad andmed ja analüüs võimaldavad saada põhjaliku ülevaate sellest, mis on aktsiisipoliitika muudatuste järel toimunud maksude laekumises, ja näitavad teatava usaldusväärsusega ka seda, kuidas on muutunud tarbijakäitumine, siis aktsiisipoliitika mõju ettevõtetele ja majandust laiemalt puudutavaid uuringuid pole seni läbi viidud.
Samuti puuduvad objektiivsed hinnangud aktsiisipoliitika ja tekkinud piirikaubanduse mõju kohta praegu ja tulevikus Eesti ettevõtete majandustulemustele ja Eesti majanduse konkurentsivõimele, tööhõivele ning regionaalarengule, ja täpne sektorispetsiifiline hinnang majanduslikule mõjule.
Analüüsi koostamise hinnaks kujunes riigihanke tulemusel 81 900 eurot, millele lisandub käibemaks. Lisaks hanke võitnud PricewaterhouseCoopers Advisorsile esitasid oma pakkumised Tartu Ülikool koos Civitta Eesti ASiga ja KPMG Baltics koos Eesti Konjunktuuriinstituudiga.
Uuringute kulust pool kaetakse Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatava valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise ehk riigi teadus- ja arendustegevuse toetamise (RITA) programmi tegevuse „Teadmispõhise poliitika kujundamine“ raames. Programmi tegevust vahendab Eesti Teadusagentuur.
Analüüs valmib märtsi alguseks.
Varem on maksupoliitika kujundamise toetuseks viinud Ernst & Young Baltic 2015. aastal läbi uuringu transpordimaksude rakendamise võimalustest Eestis, mis sai veoautode teekasutustasu kehtestamise aluseks.
Möödunud aastal valmis põlevkivi optimaalse tasustamise uuring. Selle eesmärk oli välja selgitada, milline peaks olema riigi sekkumine, et saavutada perioodil 2018–2050 Eesti põlevkiviressursi väärindamise maksimaalne positiivne mõju Eesti majandusele, seal hulgas riigi tuludele. Uuringu viis läbi Ernst & Young Baltic koostöös rahandusministeeriumi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, keskkonnaministeerium ning põlevkivisektori ettevõtetega.
Samuti on poliitikauuringute keskus Praxis rahandusministeeriumi tellimusel 2016. aastal uurinud maksupoliitika mõju leibkondade maksukoormuse jaotumisele.
