Ettevõtte börsile viimise käänulised teed
Iga ettevõtte omanik peab mõtlema oma strateegia peale. Mitte äristrateegia, vaid strateegiaomanikuna. Kas juhtida ja kasvatada ettevõtet võimalikult palju ja võimalusel oma jõududega? Kas kiirendada kasvu, kaasates täiendavat finantseerimist kapitaliturgudelt? Kas müüa mingi hetk ettevõte maha?
Omaniku strateegia realiseerimisel on palju erinevaid võimalusi. Muuhulgas loob mitmekesiseid võimalusi ettevõtte aktsiate viimine börsile (aktsiate esmasemissioon ehk IPO, inglise keeles initial public offering). Emiteerides uusi aktsiaid, kaasab ettevõte raha uute arengute rahastamiseks. See avardab võimalusi näiteks uutele turgudele minnes, laienedes uude sektorisse või teostades ülevõtmistehinguid. Aktsiate emiteerimine ja müük suunab uut raha ettevõttesse – ikka selleks, et ettevõtte saaks kasvada.
Selline oli näiteks MADARA Cosmetics lugu Nasdaq First North alternatiivbörsile minnes. Müües olemasolevaid aktsiaid, teeb omanik (osaliselt) oma elutöö tulemuse rahaks ehk raha ei lähe mitte ettevõttesse, vaid otse omanikule. Nendel kaalutlustel läks börsile Leedu reisikorraldaja Novaturas. Tegemist võib olla ka kombineeritud struktuuriga, kus börsi vahendusel pakutakse nii olemasolevaid kui uusi aktsiaid. Seeläbi luuakse lisaväärtust nii ettevõttele kui ka selle omanikele ja loomulikult ka uutele investoritele, kes saavad omanikena osaleda ettevõtete edulugudes.
Teemad, millele mõelda enne aktsiate börsile viimist:
Aktsia positsioneerimine. Mis on see lugu, mida investorile tutvustatakse? Kas tegemist on stabiilse dividendiaktsiaga või on hoopis oodata kasvu ehk investori jaoks on tegemist väärtuse kasvule suunatud investeeringuna?
Lugu, mida investoritele tutvustatakse, määrab väga oluliselt määral võimalike investorite ringi. See lugu tuleneb otseselt sellest, milleks aktsiate emissiooni tehakse: pakkudes uusi aktsiaid on pilk suunatud tulevikku ehk panustatakse aktsiaväärtuse kasvule. Olemasolevate aktsiate müügi puhul rõhutatakse stabiilsust ehk investorile huvitavat dividendivoogu.
Investorid. Kes on võimalik investor? Selleks, et IPO oleks edukas vajab ettevõte eri tüüpi investoreid: nii institutsioone, kes võtavad pikki positsioone ehk hoiavad aktsiaid pika perioodi jooksul majandustsüklitest sõltumata kui ka eraisikuid, kes kippuvad reageerima väiksematele turuliigutustele ning kõiki muid investoreid, kes jäävad nende kahe äärmuse vahele.
Investorid võivad tulla ka kaugelt, kuid aktsiate börsile viimisel lähtutakse üldjuhul põhimõttest, et noteerimine toimub samas kohas, kus suurem osa ärist. Ekslikult arvatakse, et võib ju aktsiad viia välisbörsile, kus investorite aktiivsus on kõrgem ja ehk ka väärtused paremad. Samas selline käik ei ole investorite poolt tervitatav ning tekitab pigem omajagu küsimusi ja ettevaatlikkust emissiooni osas.
Tallinna Sadama hind ei olnud emissiooni ajal kõige madalam. Samas on see tublisti kasvanud pärast IPOt ja selleks ei olnud vaja minna välisbörsile. Pigem tõi tehing kohalikule turule uusi investoreid, muuhulgas ka Kesk-Euroopast ja USAst.
Turusituatsioon. Kas õnnestub tabada turu tippu ja viia emissioon läbi suurima võimaliku valuatsiooni pealt? Tipud ja põhjad – neid on võimatu tabada, sellega peab lihtsalt leppima. Aga turg on viimaseid aastad erakordselt hea IPO jaoks. Jah, on olnud veidi kõikumisi, aga ka suuremad mõjud nagu Brexit või kaubandussõjad riikide vahel on viinud turud alla vaid mõneks tunniks ehk üldine optimism kaalub kõikumised üle.
Ettevõtte valmidus. Kas ettevõte on valmis olema läbipaistev ja suhtlema investoritega? Kas juhtimine on tugev ja sõltumatu? Börsiettevõte on kohustatud avalikustama informatsiooni, mis võib mõjutada aktsiahinda ja peab tegema seda koheselt. Oluliste tehingute sõlmimine, meeskonna vahetused, investeeringud – nendest tuleb informeerida avalikkust, sest igaüks võib olla potentsiaalne investor.
Lisaks peab investoritega suhtlema nii üldkoosolekul kui jooksvalt. Tihti luuakse selleks ka eraldiseisev osakond, kes avaldab informatsiooni ja suhtleb investoritega. Kuigi Balti ettevõtete näitel saab seda teha ka olemasoleva ressursiga, laiendades nt finantsjuhi vastutusala.
Aktsiate börsile viimine on muuhulgas hea test omaniku jaoks, sest kui seni on ettevõtte väärtus omaniku tunnetuse põhine, siis avaliku ettevõtte hindamist teeb börs ehk siis investorid, kelle huvi või huvi puudumine määrab aktsiahinna.
Üldiselt eeldatakse, et turud on efektiivsed ja kõik võimalikud tegurid on arvestatud aktsiahinna sisse. Samas võivad hinda mõjutada ka üldine majanduskeskkond, kuid nagu varem juba mainutud sai, on need mõjud praeguse optimismi puhul äärmiselt lühiajalised.
