Hansson euroala nõrgemast majanduskasvust: peame ootama, et paremini aru saada, mis tegelikult toimub
„Peame ootama ja paremini aru saama, mis nende numbrite taga on,“ ütles Hansson tänasel Eesti Panga finantsstabiilsuse ülevaate tutvustusel ajakirjanike küsimustele vastates.
Euroopa statistikaameti Eurostati eile avaldatud andmetel kasvas euroala riikide sisemajanduse kogutoodang (SKT) tänavu kolmandas kvartalis mullu sama ajaga võrreldes 1,7%. Teises kvartalis oli kasv olnud 2,2%.Hanssoni sõnul on Euroopas praegu mängus palju ajutisi tegureid.
Eesti Panga president tõi näiteks autotööstuses uute sertifikaatide väljastamise, mis ei ole sujunud oodatud kiirusega. Protsessi viivituste tõttu ei ole näiteks Saksamaa autotootjad uusi autosid turule jõudnud tuua. Nõudlus autode järele ei ole aga vähenenud, mistõttu nihkub müük lihtsalt edasi. Samuti on mängus riigispetsiifilised tegurid.
Hanssoni sõnul tuleb detsembris välja uus majandusprognoos, kus ökonomistidel on võimalus analüüsida, millised tegurid on ajutise ning millised jääva iseloomuga. Eesti Panga president lisas, et ka Eestis oli periood, mil majanduskavu näitajad olid nõrgad, kuid näiteks tööturu omad tugevad.
Euroopas on tema sõnul praegu sama seis. Sarnaselt Eestiga kurdavad ka Euroopa ettevõtjad üha rohkem tööjõupuuduse üle. „Alles veidi aega tagasi sellest nii palju ei räägitud,“ ütles Hansson. Küll aga märkis ta, et praeguste numbrite põhjal ei saa teha kaugeleulatuvaid järeldusi.
Ühtlasi sõnas Eesti Panga president, et ta ei soovi spekuleerida ka keskpanga võimalike sammude ning spetsiifiliste vahendite valikute üle. Hanssoni kinnitusel on majanduskasvu näitajad kaudsed ning pigem peaks vaatama inflatsiooninäitajaid.
