FOTOD | 43 miljonit maksva Balticconnectori gaasitorustiku ehitusele anti avapauk

Täna toimus Paldiskis Eesti-Soome gaasiühenduse Balticconnector maismaaosa ehituse pidulik avakeevitus.

Ürituse avasõnad lausus majandus- ja taristuminister Kadri Simson, Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi Eesti Gaasi juhatuse esimees Ants Noot ning ehituskonsortsiumi EG Ehitus, Scanweld ja Alvora projektidirektor Roland Vaikmäe.

Sümboolse avakeevituse juhatasid sisse majandus- ja taristuminister Kadri Simson, Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi, Eesti Gaasi juhatuse esimees Ants Noot ning ehituskonsortsiumi EG Ehitus, Scanweld ja Alvora projektidirektor Roland Vaikmäe. Maismaaühenduse ehitustööde algust tähistati Balticconnectori maismaa- ja meretoru ning kompressorjaama ühinemiskohas Pakri poolsaarel.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul seob Balticconnector Eesti ja Soome gaasiturud. “Öeldakse, et gaas on sild tulevikukütustele. Ja kahtlemata on lisaks majanduslikule mõjule Balticconnectoril ka keskkonda säästev mõju, kui tulevikus hakkab torus liikuma ka mõlemas riigis toodetud biometaan. Head ühendused ja kohalikud tootmisvõimsused on taganud Eestile ühe energiasõltumatuma riigi staatuse Euroopas ja energiajulgeoleku nimel töötame edasi.“

Eesti Gaasi juhatuse esimees Ants Noot avaldas lootust, et Balticconnector aitab kaasa Eesti gaasituru arengule ja loob võimalusi puhta energia laialdasemaks kasutamiseks. „Maagaasi näol on tegemist ühe kõige vähem keskkonda saastava kütusega. Investeeringud energiajulgeolekusse on suured ning mida laiem on maagaasi kasutajaskond, seda jõukohasem on investeeringukulusid katta ja hoida gaasi hinda tarbija jaoks jätkuvalt soodsana,” ütles Noot ning lisas, et ühendus loob muu hulgas reaalse võimaluse ühendada gaasivõrku ka Paldiski ja Keila linna piirkonnad.

Eesti Gaasi tütarettevõtte EG Ehituse eestvedamisel valmiv Balticconnectori maismaatoru läbib Kiili, Saku ja Saue valda, Keila linna ning Lääne-Harju valda. Ühenduse maismaaosa pikkus on Eestis 55 kilomeetrit. Toru ühendatakse kokku 12 meetri pikkustest osadest, mis kaaluvad igaüks 1,8-2,6 tonni, ning nende ühendamiseks tuleb teha ligi 6000 keevitust. Maismaaosa torustik valmib 2019. aasta oktoobri lõpuks.

“Tegemist on Eesti taasiseseisvusaja suurima toruehitusega, mis on insenertehniliselt väga nõudlik ja samas valmib erakordselt lühikese aja jooksul – vaid ühe aastaga,“ kommenteeris ehituskonsortsiumi juhtivparteri EG Ehituse juht Ahto Aruväli. „Oleme töö teostamiseks komplekteerinud väga motiveeritud ja võimeka rahvusvahelise meeskonna, milles on koos erinevad kompetentsid kolmest ettevõttest ja kahest riigist – EG Ehitus ja Scanweld Eestist ning Alvora Leedust.”

Ettevalmistus- ja ehitustööd algasid mõningates trassilõikudes septembris ning novembri algusest käib paigaldus kogu trassi ulatuses. Kokku jääb trassile ligikaudu 45 erinevat ristumiskoha teede, raudteede ja jõgedega. “Üks keerulisemaid ja vastutusrikkamaid lõike on Lääne-Harju vallas olev ca 15 m laiune ja 4 m sügavune Keila jõe ristumine gaasitrassiga, mille läbimine teostatakse kinnisel meetodil puurimisega,“ rääkis Ahto Aruväli.