Huvitav analüüs: kui palju sinu riigist lahkumine või töötuks jäämine Eestile maksma läheks?
Centari analüüs on osa Arenguseire Keskuse tööturu tulevikustsenaariume ning arengusuund puudutavast uuringust.
Seejuures liigitab Centar sini- ja valgekraed veidi teisiti kui tavainimese kõnepruugis: uurimiskeskus on aluseks võtnud hariduse ning sinikraed on põhi- või keskharidusega inimesed.
„Kui Eestis hästi hakkama saav inimene otsustab Eestist lahkuda, on see riigile suur kulu, tõdes Eesti Rakendusuuringute Keskuse Centar vanemanalüütik ja partner, majandusteaduste doktor Janno Järve.
Oleks aga vale arvata, et inimene toob riigis elades ja töötades vaid maksuraha sisse. Ta kasutab siin ka pakutavaid hüvesid ja teenuseid. Seetõttu on Centar ka need kulud arvesse võtnud ning kulusid arvestades on valgekrae Eestist lahkumise netokuluks aastas 7765 eurot ning sinikrae lahkumise netokuluks 3686.
Tööturu paindlikumaks muutudes suureneb ka nende inimeste hulk, kes on iseendale tööandjaks. Senini on OÜ-tamine olnud ühiskonnas justkui sõimusõna ning seda seostatakse maksudest kõrvale hoidmise ning madalamalt maksustatud dividenditulust elamisega.
Järve tõdes, et nende uuringu valimis nad ei tuvastanud, et varem palgatöötajana ametis olnud inimesed endale tööandjaks hakates lõpetaksid palga maksmise ning elaksid vaid dividenditulust. „Nende palgatulu küll veidi vähenes, aga seda maksti edasi ning dividendimakse oli lihtsalt lisaks,“ rääkis Järve.
Tehnoloogia areneb tohutu kiirusega ning puudutab väga suurt osa töökohtadest. Kunagi varem ei ole tehnoloogia arengu mõju nii suur olnud. Uued tehnoloogiad, digitaliseerimine ning tehisintellekti areng muudab väljakujunenud tööturgu, harjumuspäraseid ameteid ning ka seniseid töösuhteid. Viimased muutuvad mitmekesisemaks, samas ka ebamäärasemaks. Üha rohkem taandub tavapärane töölepinguga kella 9-17 töö, suureneb projektipõhisus, platvormitöö ning ise endale tööandjaks olemine. Tööturu struktuurne muutus suurendab paindlikkust ning eneseteostuse võimalusi ning viise elatist teenida. Samas on sellega ka seotud ridamisi riske, sest ebamäärasus suureneb, inimeste kindlustunne väheneb ning ka riigivalitsemises ei osata tulevikuarenguid ette ennustada.
Arvata on, et erinevate töövormide kasutuselevõtt ning ise endale tööandjaks olemine seab surve alla senise sotsiaalkaitse, sest sotsiaalmaksu laekub lihtsalt vähem. Ärileht on sellest varem kirjutanud siin.
Samuti suurendab tehnoloogia areng sisstulekute ebavõrdsust, sest senine harjumuspärane keskklass kaob ning kõrgeid oskusi ja teadmisi nõudvate kõrgepalgaliste töökohtade kõrvale tekivad madalapalgalised teenindussektori töökohad. Sellest on Ärileht kirjutanud siin.
