FOTOD ja VIDEO | Nunnumeeter põhja. Eestis on ainult üks selle ameti pidaja. Millist olulist rolli täidab koer Evra?
Dokumentide järgi on koera nimi Mad About Blue Basteta. Evra sündis 5. märtsil 2015 Leedus ja ta tuli Põhja prefektuuri kingitusena Västriku Loomakliinikult.
Rahakoerast ja teenistuskoertest üldiselt rääkis Ärilehele PPA eri- ja vormivarustuse juhtivametnik, politseimajor Tõnu Tänav.
Ta selgitas, et kui PPAsse saabub uus kutsikas, siis esimese kahe nädala jooksul toimub tutvumine uue peremehe ja koduga ning kutsika ja koerajuhi „kokkukasvamine". Seejärel suundutakse Sisekaitseakadeemia Teenistuskoerte Koolitusekeskuse kursustele, kus kõik PPA kutsikad, tõust sõltumata, alustavad õpingutega. Esmalt õpitakse kuulekust, sotsialiseerumist teiste koerte ja võõraste inimestega.
„Suuremaks kasvades valitakse konkreetsem suund ning Evra esimene töösuund on sularaha otsimine, nö „lisaeriala" on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete otsimine. Kuna Evral on nii unikaalne esimene töösund ja ta on Eestis ainus rahakoer, siis käis ta oma eriala õppimas Soomes, kus on sularahakoertega suuremad kogemused," ütles Tänav.
Kogu õpe käib koertel läbi mängu ja ülesannete eduka sooritamise puhul ootab kutsikat preemia - pikk pai, kiitus, maius ja mängimine.
„Selle nimel on koerad valmis õppima ja tööd tegema, kuid kutsikate puhul peab arvestama, et nad väsivad üsna kiiresti ja peab kindlasti andma kutsikale puhkeaega, et huvi õpingute vastu säiliks," ütles Tänav.
Kuidas saadakse sularahakoeraks?
Kui Evrat hakati õpetama otsima sularaha, kasutati Eesti Pangalt saadud käibelt kõrvaldatud peenestatud sularaha, st erinevate riikide sularaha. Põhja prefektuuris on koerte treenimiseks erinevad ruumid, nt ruum, mis on nt kujundatud „tüüpiliseks kontoriruumiks" vastava mööbli, kappidega jne.
Vaata instagrami videost, kuidas Evra "sündmuskohal" toimetab:
Veel on koerale harjutamiseks suur garaaž erinevate sõidukitega, kus saab otsida raha ka „pagasist" ning „laoruum", kuhu on kuhjatud erinevad ehitusmaterjalid ehk modelleeritakse võimalikke elulähedasi olukordi. Lisaks õpitakse otsima raha ja aineid ka maastikult, sest peidikud võivad olla ka metsas või põllul.
„Ametlikuks tööks on koer valmis siis, kui atesteerimine on edukalt läbitud, tavaliselt teevad PPA koerad seda 2-aastaselt, aga seda saab teha kuni 3 aasta vanuseni. Koer töötab senikaua, kuni tervis lubab ja vaheeksamid on edukalt sooritatud," ütles Tänav.
Ehkki seaduse silmis on teenistuskoerad „erivahendid", on nad politsei- ja piirivalvetöös asendamatud kolleegid ja partnerid ning hea teenistuskoera panus võib olla mingis olukorras kriitilise tähendusega. Hea teenistuskoera kasvatamine eeldab koerajuhilt väga palju oskusi, teadmisi ja kannatlikkust. Muidugi peab ta ka loomasõber olema, sest koer ja koerajuht on koos tavaliselt koera üleandmisest kuni looma elu lõpuni.
„Teenistuse lõppedes saadame meie neljajalgseid kolleege tänude ja meenetega pidulikult pensionile, tavaliselt jääb koer oma koerajuhi perre," ütles Tänav lõpetuseks.
Milliseid koeri PPAs leidub?
Praegu on Politsei- ja Piirivalveametis teenistuses 71 koera, neist 40 on saksa lambakoerad. See on kõige levinum koeratõug politseikoerte hulgas üle maailma. Viimastel aastatel on üle maailma, eriti kaitseväes, üha populaarsemaks saamas belgia lambakoerad, keda on PPAs 25. Lambakoerad tegutsevad põhiliselt patrullis ja piirivalves, tegelevad jälgete ajamise ning esemete ja inimeste otsimisega, paljud neist oskavad otsida ka narkootilisi aineid. Viimaste otsimisega tegelevad aga põhilised väiksemad koerad ehk spanjelid. PPAs on viis spanjelit, kes pääsevad oma väiksemate mõõtude tõttu paremini ligi keerulisematesse peidukohtadesse, nt sõidukites, laevades jne. Ja neile lisaks on siis Evra - Eesti ainus rahakoer.
