Selle aasta jaanuaris toimunud katuse veelekke tulemusel tekkis tarbijal veekahju, mille põhjustas katusepleki vahel puudunud tihend. Vesi pääses katuse vahelt siseruumidesse lume tuiskamise tõttu, mis hakkas konstruktsioonide vahel sulama.

Tarbijal tekkis probleem, et kindlustusandja Swedbank P&C Insurance ei soostunud hüvitama kahju tekkimise põhjuste välja selgitamiseks tehtud ekspertiisi kulusid, kuna katuse lekkekoha väljaselgitamine ei olnud seotud kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahjustustega. Kahju tekkimise taastamisremondi kulude hüvitamisega kindlustusel vastuväiteid ei olnud.

Tarbijal kulus lisaks tagajärgedele põhjuse välja selgitamisele ja likvideerimisele kokku üle 570 euro, millest lekke põhjuse selgitamise kulu oli 206.40 eurot.

Swedbank leidis, et veekahju tekkepõhjuseks oli hoone katuse harjapleki tihendi puudumine. Katuse lekkekoht ei tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel; katuse lekkekoha väljaselgitamise kulu ei ole hinnatav kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kulutusena.

Tarbijavaidluste komisjon: tarbija avaldus rahuldada

Võlaõigusseaduse järgi peab kindlustusvõtja kindlustusjuhtumi toimumisel püüdma vastavalt võimalustele püüdma kahju ära hoida ja selle tekkimise riski vähendada, seejuures tuleb järgida kindlustusandja juhiseid.

Tarbijavaidluse uurimise käigus selgus, et tarbija tellis katuse ekspertiisi lähtudes kindlustuse juhistest ning kindlustus kasutas saadud ekspertiisi tulemusi kahju tekkepõhjuste väljaselgitamisel. Kuna tarbija lasi teha ekspertiisi vastavalt juhistele, siis on kindlustusel kohustus sellega kaasnenud kulud hüvitada.

Tarbija nõudis lisaks ekspertiisi hüvitamisele ka katusepleki paigaldamisega seotud kulutusi, mille summa oli üle 300 euro. Selles osas leidis tarbijakaitse, et nõue katuse konstruktsiooni parendamise kulu hüvitamises ei ole põhjendatud. Hoone ehitamisel tekkinud riskid ei ole kindlustuslepinguga kaitstud, kuid tarbijal on kohustus neid riske vähendada.