Autoturg muutuste lävel: kolm trendi, mis uuel aastal Eestis kanda kinnitavad
Keskkonnasõbralikud mootorid
Nõmmiku sõnul müüakse Eestis sel aastal üle 40% uutest Toyota sõiduautodest hübriidmootoriga, mis on pea kaks korda enam muu Euroopaga võrreldes. "Kuigi Eesti autopark on Euroopa vanimaid, olles õhuheitmetelt ka üks saastavamaid, on hübriidide ostjad seda olukorda muutmas," kirjeldas ta.
Hübriidmootorite kõrval omab aina laiemat kõlapinda ka riigi toetatud biometaan ja vesinikkütus. Nõmmik usub, et esimesed vesinikautod jõuavad Eesti turule, kui valmib esimene vesiniktankla.
"Täna peaks igaüks jälgima oma kütusekulu - kui ikkagi sõiduautoga sõites kulub 100 kilomeetrile üle 7 liitri kütust, siis puhtalt oma rahast hoolides võiks mõelda uue sõiduauto peale," viitas Nõmmik. Samuti on tema sõnul lähenemas lõpp diiselmootoriga sõiduautodele - niivõrd saastav sõiduauto kaasaja masinate kõrval enam ei kesta.
Uue põlvkonna turvavarustus
Eestis on palju räägitud meie autopargi kõrgest keskmisest vanusest. "Kes sõidab vanema kui 10 aastase autoga, on tegelikult väga ohtlikus olukorras - lisaks räpasemale õhuheitmele, kulutab autojuht rohkem raha kütusele ning on kaitsetum liikluses, sest uued autod on aina parema turvavarustusega," kirjeldas Nõmmik.
Uutel automudelitel on baasvarustuses juba püsikiirusehoidja koos pikivahejälgijaga. "Eestlased ei armasta väga nõutud pikivahet hoida ja nii on avariid kerged tulema, eriti halbades teeoludes. Uutel autodel teeb auto ise pool tööd juhi eest ära, kaitstes autos olijaid võimaliku kokkupõrke eest," sõnas Nõmmik.
Lisaks on uutel autodel standardvarustuses ka pimedanurga andurid, mis aitavad märgata jalakäijaid, jalgrattureid ja teisi sõidukeid enne kui juht neid märkab. "Nõnda jäävad ära õhtused võpatused, kui külavaheteel helkurita jalakäijast möödud," kirjeldas Nõmmik. Ta lisas, et anduritest on abi ka parklates, kus pimedal ajal tagurdama hakates on andurite abil selgunud, et tumedas riides inimene jäi märkamata või mõni uljaspea kihutas parasjagu mööda.
Isejuhtiva auto hiiliv lähenemine
Kuigi isesõitvad autod veel masstootmises pole, on Nõmmiku sõnul see iga aastaga aina reaalsemaks muutumas. "Isesõitvate autode arendamine toob tegelikult hulga võite ka nö tavaautodele, sest osad sõidukid tunnevad juba ise ära liiklusmärgid, andes juhile teada kehtivast piirkiirusest," viitas Margus Nõmmik.
"Isesõitvatest autodest pärit teadmistega on loodud ka sõidauto rajal hoidmise süsteem ning järgmised aastad toovad aina enam selliseid funktsionaalsusi juurde. Eesmärk on väga lihtne - et juhile jääks autos võimalikult vähe rutiinseid tegevusi ning et turvalisus oleks parim võimalikest," märkis Nõmmik.
