Taanlased tahavad Danske rahapesuskandaali juurdlust laiendada Sampo panga ostutehingule
Taani seadusandjad tahavad jõuda selgusele, kas Euroopa suurimasse rahapesuskandaali sattunud Danske pangale sai saatuslikuks Sampo panga ost 2007. aastal ehk kas pank omandas varad, kus käis rahapesu juba enne seda saatuslikku perioodi, millepärast Taani suurim pank on praegu kogu maailma tähelepanu keskpunkti sattunud, vahendab Bloomberg.
Suureks argumendiks siinkohal on väide, et rahapesu Danske Eesti harus läheb tagasi just sellesse ajahetke, kui Soome kapitalile kuulunud Sampo pank läks piirkonnas Danske alla. Täna on Danske panga Eesti haru tegevuse suhtes alustatud kriminaaluurimise nii Eestis kui Taanis, aga ka USAs.
Juhtumi tõttu on juba ametist loobunud panga tegevjuht Thomas Borgen. Pank on sel aastal kaotanud 15 miljardit oma turuväärtusest. Nüüd tahavadTaani parlamendiliikmed, kes kuuluvad komisjoni, mis tegeleb pangandusregulatsioonidega, et nii sealne finantsinspektsioon kui ka politsei laiendaks oma juurdluse ka Sampo panga ostule.
Põhiargumendina kasutavad nad 19. septembril avalikustatud Danske panga sisejuurdluse raportit, mille kohaselt 6200st kahtlasest mitteresidendi kontost veerandi sai Danske pärandina Sampo pangalt ostutehinguga kaasa.
Wahlroos kategooriliselt vastu
Toonane Sampo panga nõukogu juht Bjorn Wahlroos ütleb aga, et ta kategoriliselt välistab igasuguse võimaluse, et Soome pank tegi midagi valesti. Tema sõnul viis Danske pank ise enne ostutehingut läbi väga põhjaliku ostetavate varade analüüsi.
Wahlroos, kes on täna Nordea panga nõukogu panga esimees, kinnitab, et Sampo pank pole kunagi olnud võimuasutuste uurimise all enne panga müüki Danskele. Tema sõnul ostis Sampo pank Eesti haru kuus aastat enne müüki Eesti keskpangalt.
Taani justiitsministri Morten Bodskovi sõnul tuleb Wahlroosi väiteid kontrollida. "Võttes arvesse, mida me tänaseks kogenud oleme, on tegemist väga riskantse väitega," märkis ta.
Eesti finantsinspektsioon on öelnud, et enne Sampo panga liitmist Danskega kontrollis ta panka 2007. aastal. Soome finantsinspektsiooni sõnul allus pank ennekõike just Eesti finantsregulaatorile, kuna tegutses Eestis.
Enne, kui Danske pank ostis Sampo panga, seadis Eesti meedia korduvalt panga standarditele vastavuse kahtluse alla. Juunis 2006 nõudis Vene keskpanga asepresident Andrei Koslov, et kahtlased kontod Sampo pangas suletaks.
Ikka Eesti oleks pidanud vastutama
Sampo, mida toona juhtis juba Aivar Rehe, tegi seda sama aasta oktoobris pärast seda, kui panga Soome juhid said selles külastusest teadlikuks.
Danske panga pressiesindaja Kenni Leth ütles Bloombergile, et nende tänane hinnang on, et neil ei ole Sampo pangale mingeid etteheiteid, viidates nii võimalike etteheidete aegumisele kui ka sellele, et asja praegu niigi uuritakse.
Hetkel on veel ebaselge, kui pikaks Danske rahapesuskandaali põhjuste uurimine kujuneb ja kui palju erinevaid osapooli sellesse kaasatakse.
Täna selgus, et endisele Taani finantsinspeksiooni juhile Ulrik Nodgaardile laekus 2009. aastani tagasiulatuvalt neli hoiatavat teadet Danske panga Eesti harus toimuva suhtes. Küll aga ütles ta, et nende järeldus oli, et tegemist oli valehäiretega.
Ka märkis ta, et kui neil kaebustel oleks olnud alust, oleks pidanud ennekõike Eesti finantsinspektsioon algatama võimaliku rahapesu juurdluse.
