Taavi Veskimägi: see, et me Eesti Energiaga tülitseme, on väga hea ja positiivne
Juuni alguses võeti vastu uus elektrituruseadus, mis paljudes osapooltes kirgi küttis. Kui palju Elering võrguettevõttena seaduse lõppversiooniga rahule jäi?
Eleringi tegevust need elektrituruseaduse muudatused liiga palju ei mõjutanud. Meil ei ole isegi põhjust öelda, kas jäime rahule või ei jäänud. Päeva lõpuks on see seadusandja õigus ja diskretsioon kujundada taastuvenergia poliitika.
Miks ma seda küsin – siin kevadel osad taastuvenergia tootjad olid pahased sellepärast, et Eleringile antakse seadusega rohkem voli. Räägiti isegi blankovolitusest. Kuidas te ise seda näete?
Kui rääkida taastuvenergia riigiabi menetlusest, siis tuleb mõista, et Eleringis on mitmed erinevad pooled koos. Me tegutseme lisaks võrguettevõtjana tõesti ka taastuvenergiatoetuse administraatorina. Kogume kuskil 75-80 miljonit eurot kõigilt elektritarbijatelt toetusteks ja maksame need tootjatele välja.
See, mida elektrituruseadus peegeldas, oli Euroopa Liidu riigiabi suunis Eestile, mis ütleski, et põhivõrgu ettevõtja ehk Elering peaks otsustama, kas ja millised ehitamisel olevad taastuvenergiat kasutavad elektrijaamad mahuvad olemasolevasse skeemi ja millised mitte. Meile kui taastuvenergia makseagentuurile tõi see (uus seadus – toim) kindlasti palju tööd juurde.
Miks see blankovolituse teema tõstati, tuuleenergeetikud kartsid, et Eesti Energia ja tema taastuvenergia tütarfirma võivad edaspidi sattuda eelisolukorda. Kui võimalik on, et kedagi hakatakse eelistama?
See on väga hea küsimus, eriti veel laiemas kontekstis. Eesti Energiast eraldamisest alates (2010 – toim) on turuosalise võrdne kohtlemine olnud Eleringi jaoks põhiväärtus. Sellesama konflikti vältimiseks viidi Eesti Energia rahandusministeeriumi valitsemisalasse, Elering jäi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi alla.
Minu käest on tihti paljud inimesed kõrvalt küsinud, et miks te Eesti Energiaga tihti tülitsete, mõlemad riigi äriühingud, leppige omavahel midagi kokku. Ma olen alati vastanud, et vastupidi. See, et me Eesti Energiaga tülitseme, on väga hea ja väga positiivne. See näitab, et Elering käsitleb misiganes kapitalistruktuuriga tootjaid ühtemoodi.
Palju halvem oleks see, kui me laua alt omavahel – näe, ühed riigi äriühingud kõik –, lepiksime midagi kokku. Nii kaua, kui mina olen siin olnud, võin võtta lahjemat sorti mürki selle peale, et Eesti Energia ei saa mitte mingisugust teistsugust käsitust, kui kõik teised elektritootjad ja -müüjad Eestis. See kartus on täiesti põhjendamatu.
Eleringi üks roll on jagada taastuvenergiatoetusi. Kas praeguse skeemi puhul on olnud ka keegi, kes on hakanud teie otsuseid vaidlustama, kuna leiab, et see, kuidas te neid toetusi jagate, on olnud ebaõiglane?
Laias plaanis mitte. Loomulikult on mõni tootja meile öelnud, et tal on õigus toetust saada. Me oleme eelkõige veejaamade ehk hüdroelektrijaamade puhul öelnud, et ei-ei, teil ei ole õigus saada toetust, näiteks toetuseperiood on juba läbi. Olen ma seda meelt, et Elering peab olema siin karm, sest me ei jaga oma raha, vaid elektritarbija raha!
