Ülekuumenev ehitusturg ja terav töökäte põud on mujalgi probleemiks: Poola, Rumeenia ja Slovakkia ootavad oma ehitajaid koju tagasi
Rumeenia pealinnas Bucharestis kõrgub üks pilvelõhkuja teise järel, vahendab Bloomberg. Ühel sellisel ehitusplatsil ehitusfirmale Skanska Property Romania alltöövõttu tegeva Vasile Kocori sõnul ei ole talle väljakutse tuulise ilmaga kõrgustes betooni valada, vaid pigem leida need 12 töötajat, kes üldse oleks võimelised seda tegema.
Tema lahendus oli võtta teistelt Rumeenia pealinna objektidelt oskuslikud töömehed ja suunata vähemkogenud nende asemele. „See ehitusplats on meie jaoks prioriteet,” põhjendas ta. Ettevõte aitab Skanskal ehitada 37 miljonit eurot maksma minevat arendust Equilibrium, kuhu tuleb kaks 11-korruselist tornhoonet. „Pooled nendest meestest saavad selle tööga hakkama, ülejäänud vajavad pigem juhendamist,” ohkas ta.
Ehitussektori tööjõupuudus on tabanud teisigi Ida- ja Kesk-Euroopa riike, kus see on saamas peamiseks kasvu piduriks. Tõenäoliselt on sel tõsised tagajärjed ka nende riikide majandusele. Võttes arvesse Poola ja Ungari immigrantide vastasust, ei aitaks seda lahendada ka võõrtööjõud.
Samal ajal on aga nendest riikidest pärit ehitajad juba aastaid parema palga ootuses liikunud läänepoole ja olukorda ei aita enam parandada ka see, et nüüd on ka nende koduriikides piisavalt raha, et neile palka maksta. Väljaränne on toimunud alates 2004. aastast, kui suur hulk Kesk- ja Ida-Euroopa riike EL-iga liitus.
Täna hinnatakse Berliinis, Londonis ja Madriidis töötavate Poola ja Rumeenia ehitajate hulka 5 miljonile. Küsimus on nüüd, kuidas neid koju tagasi saada. Kuigi palgad kasvavad, ei ole see siiski veel samal tasemel, mis nad Lääne-Euroopas saavad. Ka ei tule piisavalt nooremaid ehitajaid peale. Lisaks konkureerivad riigid omavahel.
Näiteks sõltub Austria ehitusfirma Strabag AG, kes peab ehitama 50 miljonit maksva ja 22 500-kohalise staadiumi Slovakkia rahvuslikule jalgpallitiimile Bratislavasse sõltuma Bulgaaria ja Rumeenia torumeestest, keevitajatest, krohvijatest ja aknapaigaldajatest, et saada piisav hulk töökäsi objektile, kus erinevates keeltes raadiod üksteise võidu üürgavad.
Lühikesed tähtajad sunnivad ehitajaid välismaale minnes võtma tööle inimesi, kelle puudub igasugune kogemus ehitusega, näiteks kokkasid, rääkis objektijuht Juraj Bacmanak. Näiteks vajavad Bratislava ehitusplatsid 25 000 tislerit, keda „siin ei ole”.
Skanska, kellel on piirkonnas 300 projekti töös, näeb riigiti sarnaseid probleeme. Vähemalt nii kirjeldab Rootsi ehitusfirma tütarfirma tegevjuht Michal Jurka. Ettevõte tegutseb nii Tšehhis, Slovakkias, Ungaris kui Rumeenias. „Praegu on ärikinnisvaras buumi tipp,” kirjeldas ta. „Kõigil nendel turgudel me näeme, et kohalikust tööjõust ei piisa, et neid objekte valmis saada.”
Ühtlasi ei saa üle ega ümber sellest, kui suured käärid on Lääne- ja Ida- ning Kesk-Euroopa riikide elatustasemetes. Maailmapanga andmetel on jääb nii Poola kui Ungari SKP inimese kohta oluliselt alla EL-i keskmise. Keskmine aastane palk Rumeenias jääb 20% ja Poolas 3% alla EL-i keskmise. Selleks, et Poola palgad keskmise tasemeni jõuaks, läheks prognooside kohaselt 59 aastat.
