Rahafoorum: pensionileping on kallis ja üsna jabur asi. Selts vastuseks: see on kohati tugevasti kallutatud põhjalik analüüs
Pensionileping on kallis ja üsna jabur asi. II samba väljamaksete süsteem on täna väga paindumatu ja pensionikoguja seisukohast kahjulik. Kui sa tahad oma eluea jooksul kogutud raha kohustuslikust kogumispensioni fondist välja võtta, siis pead tegema pensionilepingu ehk kindlustuslepingu, kirjutas RahaFoorumi blogi.
Selle kindlustuslepinguga annad seni kogutud raha kindlustusseltsile, kes omakorda lubab, et maksab sulle igakuiselt konkreetse summa välja.
Naistel on siinkohal küll väike eelis, et olenemata soost kasutatakse samu suremustabeleid. Näiteks kui keskmine oodatav eluiga peale 65-selt pensionile minnes on 18, siis reaalsuses tähendab see, et mehed elavad näiteks 16 aastat ja naised 22.
Seega naisena on sul üsna hea tõenäosus elada paar aastat prognoositust kauem ja saada nö “tasuta” raha. Samas ka siin on see tõenäosus ilmselt marginaalne, kui arvestame juurde inflatsiooni mõju. Keskmiselt 87-aastaseks elav naine peaks konservatiivse inflatsiooni puhul elama vähemalt 90-seks, et nulli jõuda (keskmiselt 83-seks elav mees peaks seda sama tegema).
Olukorras, kus inimesel isegi pangahoiustega oleks võimalik saavutada tunduvalt parem tulemus, kui kindlustusseltsi pakutu, on midagi ikka väga mäda.
Arusaadav võiks ehk olla see, kui II samba sissemaksed läheksid töötamise ajal kindlustusmakseks, mis siis hiljem tagab näiteks keskmisest palgast X% suuruse väljamakse elu lõpuni (kasvab koos keskmise palgaga). Siis me reaalselt kindlustaksime midagi. Praegu aga teeme nagu kodukindlustust, mis tagab meile, et möödunud 50 aasta jooksul maja maha ei põlenud.
Täna oled sa juba kogu investeerimisriski kogumisfaasis enda kanda võtnud. Raha on kõik olemas. Ja siis kindlustusseltsi roll on lihtsalt sinu raha ära võtta (kopsaka tasu eest), jagada see sinu tõenäolise eluea peale ära ja seejärel igakuiselt sulle pangaülekanne teha. Seejuures iga ülekanne maksab 1% summast või rohkemgi. Meie näitel siis pangaülekande tasu €4,63. Sellist panka ei kasutaks ilmselt keegi, märgib RahaFoorum.
See on põhjalik analüüs, aga kohati tugevasti kallutatud, vastas kommentaaripalveks SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst.
„Näiteks pole kindlustusseltsidel võimalik klientide vara paigutada 2% Coop panga deposiiti, peame pigem investeerima usaldusväärsete riikide võlakirjadesse, aga need tootlused on täna pigem nullis või alla selle,“ märkis Holst. „Seega selliste näidete konstrueerimine ei ole adekvaatne.“
RahaFoorum pakus välja, et kuna pensionilepingu korral me mingit tootlust ei saa eeldada, siis tuleks seda võrrelda alternatiividega. Näiteks oletame, et paneksin selle raha Coopi või Inbanki hoiusele 2% intressiga.
Ergo puhul arvutati 2018 novembri seisuga intressi 0,3%, Compensa 0,5% ja SEB 0,7%. Ehk hoiustades saaks klient suuremat tulu kui kindlustusseltsid arvutavad.
„Kui teen lihtsa arvutuse, korrutan SEB kuumakse 12-ga ning jagan selle 100 000 nagu seal näites oli toodud, siis mina saan, et klient jõuab plussi, kui elab pensionle jäämise järel kauem kui 18 aastat,” märkis Holst. “Loomulikult, kui kõrvale konstrueerida näiteid intressitasemetega, mida pole võimalik pakkuda, siis võib mida iganes väita, aga siis me teeme ka sisult vale võrdluse.”
