Nulli piiril kõikuv temperatuur ning pimedus teevad novembrist ohtlikuima aja liikluses
Tõendeid kliima muutumisest pole tarvis kaugelt otsida: 15 soojakraadi termomeetril novembrikuu esimestel päevadel on ehk tavaline Lõuna-Euroopas, kuid põhjapoolsetes riikides on selline olukord unikaalne. Vaatamata sellele rõõmustab päike ja soojus tänavu Baltikumi elanikke ning november ei meenuta sugugi viimast kuud, mil veel võib kasutada suverehve.
„Muutuvad ilmastikutingimused mõjutavad meie harjumusi - näiteks Jõulude paiku sajab viimastel aastatel üha sagedamini lörtsi, mitte lund, kuid autojuhtide harjumusi soojenev kliima ei mõjuta, pigem isegi vastupidi. Nimelt on viimastel aastatel hilissügisesed sõidutingimused raskemadki kui aastate eest,“ väidab Goodyear-i esindaja Eestis Risto Kivisikk.
Kõige rohkem raskusi tekitavad pimedus ja vihm
Lumi ei ole tegelikkuses suurim vaenlane liikluses, sest seda nähes vähendavad juhid kiirust intuitiivselt.
Valge lumega kaetud teepeenrad peegeldavad valgust ja suurendavad nähtavust, kuid just lörts või vihm esitavad pimedal ajal juhtidele nähtavuse osas suurima väljakutse. Aasta viimastel kuudel on aga sellised ilmastikutingimused kõige tavalisemad.
Liiklusohutuse spetsialistid väidavad, et just need kuud on aasta lõikes kõige ohtlikumad. Sagedasele vihmale ja lühikesele valgele ajale lisandub veel kellakeeramine, mis teeb õhtud lühemaks, mistõttu enamus inimesi tuleb töölt pimedal ajal.
November on üks ohtlikumaid kuid, mil autojuhtidel tuleb harjuda pimedusega ning sõita ettevaatlikumalt. „Ebameeldivusi tekitavale pimedusele või vihmale lisandub loomade ränne, hommikuti esinev kiilasjää ning arvukalt muid tegureid, mistõttu ongi november tavaliselt üks avariiderohkemaid kuid meie regioonis,“ väidab BMW juhtimisakadeemia juht Darius Jonušis.
Tähtsaim on ettevalmistus
Talverehvid soovitab Kivisikk monteerida pigem varem, mitte jääda ootama seadusega lubatud viimaseid päevi. Isegi kui päevane temperatuur tõuseb kümne kraadini ja üle, võib see öösel langeda alla nulli ja hommikul on teel kiilasjää. Kivisikk ei soovita suverehvidega kiilasjääle sattumist isegi vaenlasele.
„Meie regioonis on kiilasjää sagedane, mistõttu soovitan valida põhjamaade tingimustesse väljatöödatud Nordic-tüüpi talverehvid. Euroopalikust kummisegust rehvid on kohandatud sõitmiseks suure kiirusega ja kõrgema õhutemperatuuriga, aga meie kliimatingimustes on parimad naastrehvid või pehmemast „Nordic“ segust lamellrehvid,“ selgitas Kivisikk.
Talve lähenedes soovitab Kivisikk hoolitseda ka auto pagasiruumi sisu eest: tasub omada käivitusjuhtmeid, puksiirtrossi, aga juhul kui võite sattuda asfalteerimata ja vähehooldatud maateedele, siis ka labidas. Suuremate lumesadude perioodil tasuks hoida kütusepaak täis, et lumetormi kinni jäädes saaksite end autos soojendada.
