VAATA UUESTI | Danske vilepuhuja Wilkinson: ma oleks tahtnud varem probleemidele jälile jõuda, mind suukorvistati ja pakuti vaikimise eest raha
Kõigepealt rääkis Taani finantsinspektsiooni juht Jesper Borg (alates 10. minutist). Tema ettekanne algas tõdemusega, et Venemaa on suurim riskifaktor Euroopa panganduses ja finantssektoris ning rahapesu oht on kõige suurem mitteresidentidest klientide osas, kes soovivad Venemaalt väljapoole oma legaalselt või mittelegaalselt omandatud vara paigutada.
Borg rõhutas, et Danske Eesti filiaali puhul on järelevalve tegemine asukohamaa ehk Eesti finantsinspektsiooni ülesanne. Ta märkis ka, et Taani finantsinspektsiooni uurimised näitavad, et rahapesu ei ole Danske Bankis üldisemalt levinud, viidates selgelt sellele, et rahapesule kaasa aitamine oli kitsalt Danske Eesti filiaali probleem.
Ettekandega esinenud Aalborgi ülikooli rektor Lars Krull (alates 39. minutist) alustas ettekannet "vaimuka" skeemi näitamisega, kuidas Aserbaidžaani kurjategijate raha liikus läbi Danske panga ja UK firma neile n-ö pestult tagasi. "Jõuamegi nüüd Eestisse, endisesse nõukogude liidu riiki!," seadis Krull ettekande algul Taani poliitikutele sobiva meeleolu.
Wilkinson: neljal korral vilepuhumisest viis alles viimane mingigi tulemuseni
Howard Wilkison märkis oma ettekandes (alates tund ja 20. minutist), et ta on kokku neli korda proovinud märku anda, et Eesti Danske filiaalis ei olnud asjad korras. Ta tõi paralleeli suitsuanduriga - vahel annab suitsuandur valealarmi, vahel annab see märku tulekahjust keldris, kus seda silmaga ei märgata. "Aga Danske puhul läks andur käima neljal korral, tuli lõõmas kogu majas. Aga pank tegi kõikidel kordadel kõik selleks, et alarmi välja lülitada."
Wilkinson tõi välja, et rahapesu oli piiriülene ja seal osales vähemalt kümme panka, sealhulgas ka Danske Banki Taani üksus ja Danske Banki Leedu filiaal. "Polnud ainult Eesti ja Taani, kõik maad kukkusid rahapesu võitlemise mõistes läbi. Keegi ei tea, kuhu raha läks, viimasena nägid seda USA pangad ja raha sai puhtaks ja maailma pangandussüsteemi.
Segatud olid ka Vene panga tütarpank Euroopas ja USAs, pole märkigi, et seal tehti midagi rahapesu vastaseks võitluseks," rõhutas Wilkinson.
"Vähemalt seitse aastat läks aega, kuni USA pank palus Danske Bankilt viisakalt, et paneme teie dollarikonto kinni. Euroopa pank USAs lasi arveldustel toimuda vähemalt üheksa aastat.
Mingeid hoiatusi polnud. Eestist tulid teated, kõik on väga hästi. Juuni 2013 USA suur pank sulges Danske Banki USA dollarikonto. Jutt oli, et nad ei taha enam Baltikumiga asju ajada, mitte.
Wilkinson kirjutas 2014. aasta aprillis pangale, et kahtlaseid, tema uuritud Suurbritannias registreeritud kontosid ei suletud. „Hoiatasin panka, kui pank ei kavatsegi midagi teha, siis ma pöördun politseisse,“ märkis ta. „Kontosid ei suletud ja veel mitmeid kuid sai rahaliigutamine liikuda.“
Danske Bank ei näinud probleeme rahapesus, vaid klientide ebapiisavas dokumentatsioonis.
Wilkinson väidab, et Taani finantsinspektsioon aitas panka kriitilises olukorras. „Ma ei saa seotud inimeste nimedest rääkida,“ märkis Wilkinson [viidates vaikimislepingule]. „Suhtusin ühte inimesse kui väga ausasse. Ja siis ta ütles, et tema ülesanne oli kaitsta Danske Banki.“
Finantsinspektsioonide koostöö tekitas hämmingut
Ta tõi ka välja kui kummaline oli Taani ja Eesti finantsinspektsiooni koostöö. 2016. aasta 9. märtsi õhtul sai ta emaili Eesti Finantsinspektsiooni ametnikult, et kas tema kontaktandmeid tohib jagada Taani finantsinspektsiooniga. „Muidugi,“ vastas Wilkinson. Taani finantsinspektsioon kontakteerus Wilkinsoniga alles 12. märtsil 2016.
28. aprillil pidi Wilkinson allkirjastama vaikimisleppe. Selle teksti valmistas ette Taani jurist, kes lendas Taanist Eestisse. Wilkinson allkirjastas selle ja talle pakuti ka raha.
„Ma ei tohtinud kellelegi mingit infot anda, kui just seadus ei nõua. Mind suukorvistati," ütles ta.
2018. aasta suvel teatas Taani finantsinspektsioon, et nüüd tohib Wilkinson ka Eesti finantsinspektsiooniga suhelda.
„Danske Bankil ei saa sellist õigust olla keelata finantsinspektsioonile infot anda,“ rääkis ta.
„Kui ma tahaks algatada kriminaalasja Danske Banki vastu, pean ma saama selleks kõigepealt Danske Banki nõusoleku,“ märkis ta absurdset olukorda.
„Me ei nõustu sellega, et oleksime teinud vilepuhujale võimude ja politseiga suhtlemisel takistusi,“ ütles panga ajutine juhatuse esimees Jesper Nielsen. „Sellekohaseid tõendeid pole.“
„Me pole mingitesse spetsiifilistesse lepingulistesse suhetesse astunud,“ ütles ta. „Eestis võis muidugi midagi juhtuda.“
„Me ei saa lasta vilepuhujal avalikustada kliendisaladusi,“ ütles ta parlamendiliikme ettepanekule, et tühistage vaikimislepped ja las informeeritud pangatöötajad ja endised pangatöötajad saavad juhtunust kartmatult rääkida.
Ta soovitas uurida Taani finantsinspektsiooni Danske Banki Eesti uurimist või selle puudumist alates 2007. aastast.
Britt Howard Wilkinson, kes juba 2013. aasta lõpus juhtis oma juhtide tähelepanu Danskes sellele, kuidas pank võimaldab kontode avamist riiulifirmadele, mis muuhulgas olid seotud nii Vene luureasutuste kui Vene presidendi Vladimir Putini sugulastega, vabastati hiljuti panga poolt seatud konfidentsiaalsuskohustusest.
See võimaldab tal anda tunnistusi nii USA õiguskaitseorganitele, Taani ja ELi parlamendile. Küll aga saab ta Taani parlamendile jagada infot vaid piiratult, sest kui ta peaks avaldama infot konkreetsete klientide koha, võib ta tema advokaadi Stephen Kohni sõnul silmitsi seista kriminaalsüüdistustega, vahendab Financial Times.
