Wilkinson europarlamendi ees: kujuteldav Danske panga töötaja Tea, kes on üksikema ja maksab kodulaenu, ei saa lubada, et hakkab vilepuhujaks
Arutelu on alanud selle paika panemisega, millest täpselt võib Wilkinson rääkida. Kuigi Danske pank on lubanud tal konfidentsiaalsusleppest hoolimata tunnistusi anda, on pank hoiatanud, et igasuguste nimede mainimine võib tähendada temavastaseid kriminaalsüüdistusi. Ühtlasi kirjeldas Wilkinson, kuidas pank salvestas tema telefonikõnesid.
„Ma olen siiamaani šokeeritud, et neid rahapesuhoiatusi ei uuritud piisavalt,” tõdes Wilkinson, kes ei mõista, kuidas suudeti Danskes olnud rahapesuvastaseid meetmeid nii jämedalt ja nii pika perioodi vältel eirata. Ka ütles ta, et tema jaoks oli loogiline, et enne räägib ta oma leidudest pangasiseselt ja alles siis viib selle pangast väljapoole.
„Räägime kujuteldavast Danske panga töötajast nimega Tea. Eeldame, et tal on kaks last, ta on üksikema, kel on kodulaen ja kes elab Tallinna külje all. Mida teeb tema, kui ta avastab need rikkumised? Kas ta juhib tähelepanu nendele rikkumistele? Mis on võimalused, et tal jääb see töökoht alles? Või et ta saab mujal finantssektoris tööd? Ta ei saa lubada endale, et hakkab vilepuhujaks,” kirjeldas Wilkinson, vastates küsimustele, kuidas saaks soodustada vilepuhujate esile tulekut selliste rahapesujuhtumite puhul.
"Ainukene, kes on seni uurinud Taani finantsinspektsiooni selle juhtumi puhul, on olnud Taani finantsinspeksioon ise," rääkis vilepuhuja. Ta usub, et Taani valitsus peaks algatama eraldi sõltumatu juurdluse, et aru saada, mis täpselt toimus sealses finantsinspektsioonis seoses Danske rahapesujuhtumit puudutavate korduvate hoiatustega.
Kriitikat sai ka Eesti rahapesuandmebüroo, mis Wilkinsoni sõnul peaks uurima selliseid juhtumeid, kuid mille rollist tema küll aru ei ole saanud. Ka Eesti rahapesuandmebüroo rolli ja tegevuse osas antud juhtumis peaks Eesti algatama eraldi juurdluse, on vilepuhuja veendunud.
Küsimuse esitas ka Eesti europarlamendi saadik Ivari Padar. "Me näeme mida? Me näeme, et me oleme minevikus sügavalt üle hinnanud, kuidas me oleme suutnud Euroopa Liidus rahapesu vastast võitlust koordineerida," tõdes eestlane, kes uuris Wilkinsonilt, et kuidas tema hindab seda, kuidas suhtuti rahapesuhoiatustesse perioodil 2007-2015.
"On ainult üks regulaator, kes on selles asjas midagi ette võtnud. Või peaks ütlema, et poolik regulaator," märkis ta, viidates Eesti finantsinspektsioonile pärast 2014. aastat. "Nemad küll väärivad kiitust. Kelleltki teiselt nad ju kiita ei saa selle eest," tõdes vilepuhuja. Ta kirjeldas, kuidas tema kolleegid kirjeldasid pärast tema enda töölt lahkumist 2014. aastal, et pank on lõpuks hakanud Eesti finantsinspektsiooni inspektoreid kartma. Ta märkis ka, et selles, kuidas finantsinspektsioon tegutses enne ja pärast 2014. aastat, oli selge erinevus.
Wilkinson kritiseeris Eesti ajakirjandust ja ütles, et tema nime avaldamine oli tõsine inimõiguste rikkumine, sest vilepuhujad, kelle isik paljastatakse, ei pruugi endale enam töökohta leida.
Danske panga ajutine juht Jesper Nielsen ütles, et nad said esimese hoiatuse 2007. aastal, kuid arvasid, et kontrollmehhanismid on piisavad rahapesu tõkestamiseks. Ta jätkas, et mõnel puhul toodi Eestit välja kui kõige paremini rahapesu ennetavat haru, mis tema sõnul praegu tagasi vaadates tundub veider.
Nielseni sõnul on Danskes uuritud rohkem kui sadat inimest, olenemata sellest, kus nad panga hierarhias paiknevad ja seda infot on jagatud võimudega.
Nielsen ütles, et Danske Eesti haru suurim probleem oli salakokkulepped panga sees, mille all pidas ta silmas panga töötajate kahtlast koostööd klientidega.
Täna kella 10.15 ajal (Eesti aja järgi) alanud istungil jagab kuni pealelõuna kella 14.15ni kestval rahapesu erikomisjoni istungil Danske rahapesuskandaalis tunnistusi vilepuhuja Howard Wilkinson, kes juhtis juba 2013. aasta lõpus Danske panga juhtide tähelepanu kahtlastele tehingutele panga Eesti harus. Koos Wilkinsoniga vastab europarlamendi liikmete küsimustele ka tema advokaat Stephen M. Kohn.
