Prantsusmaalt pärit Podolaki juhtimisel on mänginud arvukalt orkestreid nii Prantsusmaal kui ka Euroopas. Kuigi professionaalne dirigent paistab silma juba oma musikaalsusega, siis veel erilisemaks teeb teda oskus ühendada omavahel kunsti- ja ärimaailm. Seetõttu saabub Podolak ka Tallinnasse, et astuda üles koos mitme märkimisväärse turundusmaailma tegijaga konverentsil "Making Sense".

Olete rahvusvaheliselt tunnustatud dirigent, koormeister ja samal ajal ka äriorganisatsioonide motivaator. Kuidas jõudsite selleni, et need omavahel ühendada?

Olin juba 15 aastat juhatanud orkestrit, kui 1991. aastal kohtusin konsultandiga, kes oli ühtlasi muusik ja isikliku arengu treener. Õigemini sattus ta kuulama ühele minu kontserdile. Kontsert avaldas talle sedavõrd muljet, et mõned päevad hiljem ta helistas ja ütles, et siin on midagi sellist, mida me saaks ära teha. Ehk siis ta vaatas orkestri juhtimist kui meeskonnajuhtimist ja tahtis seda mõtet laiemalt tutvustada. Tal oli tunne, et midagi saaks ette võtta, kuigi sel hetkel ei olnud mitte keegi Euroopas veel sellise mõtteviisiga välja tulnud.

Astute üles Tallinnas toimuval konverentsil Making Sense, kus räägite lähemalt sellest mõtteviisist. Millest täpsemalt juttu tuleb?

Minu silmis on koostööl mitu peamist alustala: usaldus, vastutus, kuulamine ja oskus anda edasi visiooni. Orkestri puhul väljendub see näiteks võimes üksteisega arvestada, üksteist kuulata ja vastutada oma rolli eest. Igaühe roll on oluline, kuid ainult üheskoos saab teose panna kõlama oma täies ilus. Konverentsil räägimegi nendest alustaladest lähemalt ja vaatame, missuguseid teadmisi saab nende pinnal luua.

Ma ei püüa tekitada kelleski arusaama, et ma tean tema ettevõttest rohkem kui ta ise, vaid minu roll on pigem panna kuulajaid küsima ja leidma ise vastuseid nendele küsimustele. See, mida ma kuulajatega jagan, peaks neis ärgitama mitmesuguseid tundeid, mille kaudu nad saavad ise paremini järeldusi teha.

Ma tahan panna publikut mõtlema selle üle, mida need asjad tähendavad, millega me tegeleme ja missugust tähendust me teiste inimeste jaoks pakume. See ongi ka ettevõtluse alus: mõelda läbi miks, kuidas ja mida toota.

Kuidas läheneda tervele auditooriumile nii, et see oleks samas personaalne?

Näiteks palun vaadata videot ja küsin publikult ühe sõna, mis tekkis seoses selle videoga. Mõne jaoks on see sõna näiteks "nauding", teisele "autoriteetsus". Ehk siis on üksainus video, kuid sellele võib olla palju erinevaid tõlgendusi. Mõned inimesed vaatavad seda kui ettevõtja, teised seevastu isiklikust elust lähtuvalt.

Millised sarnasused on orkestri juhtimise ja ärimaailma vahel?

Igas äris peame midagi pakkuma või tootma inimestele, kes on selle eest valmis tasuma ja peame olema täielikult valmis, enne kui hakkame seda tarbijatele tutvustama. Sarnaselt on ka dirigendi eesmärk pakkuda oma kuulajatele parimat muusikaelamust ja valmistuda enne auditooriumi ette astumist.

Mida turundajad võiksid teie kogemusest õppida?

Esiteks loovust. Orkester mängib kellegi loomingut ja dirigendi lähenemine pole ilmselt kunagi täpselt selline nagu helilooja peas. Seega peame leidma viisi, kuidas teost ühiselt mängida ja tõlgendada.

Teisena võib välja tuua austuse esialgse idee suhtes. Ma ei tea kunagi teose kohta rohkem kui helilooja ise. Turundajate jaoks tähendab see ettevõtte vajaduste tõlgendamist selliselt, et see kannab just neid väärtusi, mida ettevõte oluliseks peab.

Kolmandana tooksin esile auditooriumi. Ehk siis iga turundaja jaoks võiks olla oluline mõelda oma auditooriumi peale. Milline see on? Missugune on brändi suhe selle auditooriumiga? Kuidas auditoorium ise kuulab ehk mis neid inimesi kõnetab?

Kuidas turundaja või ettevõtja siis kõige veenvamalt oma auditooriumi kõnetab?

Töö peab tekitama elevust. Näiteks minu roll on inspireerida inimesi ja saan seda veenvalt teha just sellepärast, et mulle tõepoolest meeldib seda teha.