MKM vastuseks ametiühingute palgatõusu abipalvele: riik ei ole bussijuhtide tööandja. Ametiühingutel on siin kriitiline roll

Ametiühingutel on bussijuhtidele palgatõusu saamisel kriitiline roll, tõdeb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsler Ahti Kuningas Eesti transpordi ja teetöötajate ametiühingu abipalvele saadetud vastuses.

Eesti transpordi ja teetöötajate ametiühing saatis riigikogule, majandus- ning kommunikatsiooniministeeriumile, maanteeametile ning autoettevõtete liidule oktoobri alguses kirja, kus ütlevad, et bussijuhid ootavad riigilt otsustavat tuge palgaläbirääkimistel palgatõusuks lisaraha leidmisel.

Kirjas tõdetakse, et tänases seisus on võimalik bussijuhtide palgaläbirääkimisi konstruktiivselt pidada ainult kolmepoolselt, kuna bussisektor on pikki aastaid olnud bussijuhtide palkade osas kriisis. „Valdkond on terava konkurentsi tõttu alarahastatud ja bussijuhtide töötasud on ajale jalgu jäänud ,“ kinnitavad kirja saatjad.
Ahti Kuningas kirjutab vastuses, et riigi poolt tellitud liiniveo hanketingimuste kohaselt on vedaja kohustatud täitma vähemalt Autoettevõtete Liidu ja transpordi- ja teetöötajate ametiühingu vahel sõlmitud laiendatud kollektiivlepingus toodud palga, töö- ja puhkeaja tingimusi. Kollektiivlepingus toodud nõudeid mitte täitvaid vedajaid hankel nõuetele vastavaks ei tunnistata.

Lisaks on hanketingimustes ette nähtud ühistranspordi hinnaindeks ning metoodika, mille alusel iga-aastaselt korrigeeritakse vedajale makstava toetuse suurust. Maanteeamet on järjepidevalt ühistranspordi hinnaindeksit ajakohastanud, et see võtaks võimalikult tõepäraselt arvesse bussisektori kulumuutusi. Hinnaindeksi komponendiks on ka palgakulu muutus.

Kuningas selgitab, et riik hüvitab vedajatele kulud, mida need avatud hangetel tehtud pakkumisel küsivad, sealhulgas palgakulud, milles tööandjad on töövõtjatega kokku leppinud, ja indeksiga ettenähtud mahus veoteenuse kallinemisega kaasnevad kulud.
„Samas ei ole riik bussijuhtide tööandja ega saa seetõttu ka bussijuhtide töötasusid kokku leppida, määrata ega muuta,“ tõdeb Kuningas.

„Küll aga soovime osundada ametiühingu kriitilisele rollile Teie poolt välja toodud probleemi lahendamisel. Kuivõrd riik on avalikes hangetes teinud kollektiivlepingus ette nähtud tingimuste täitmise kohustuslikuks, kutsume jätkuvalt Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingut üles pakkuma omapoolset abi pakkumiste nõuetekohasuse hindamisel ning lepingu tingimuste täitmise tagamist tööandjate poolt,“ märgib Kuningas.

Kuningas kirjutab, et vaatamata tänastele, väidetavalt kahjumlikele veohindadele on ka uutes riigihangetes vedajate poolt tehtud hinnapakkumisi, mis ametiühingu hinnangul ei võimalda bussijuhile väärika töötasu maksmist. Viimase näitena toob ta välja Valga maakonna bussiveo riigihanke kus senisel madalal hinnatasemel on pakkumisi esitanud vedajad, kellega ametiühing on pidanud pikaajalist sotsiaaldialoogi. „Seega rõhutame, et sotsiaaldialoogi raames on ametiühingul võimalused teha pingutusi selliste praktikate lõpetamiseks tööandjate poolt,“ märgib Kuningas.