Bigbanki Eesti äri juht: eluasemelaenu rihma otsas kliendid muid teenuseid soodsalt ei saa – miks peakski?
Kodupanga iganenud kontseptsioon baseerub ideel, et kui inimese kõik rahaasjad on ühes kohas, siis on see talle mugavam – sinna laekub palk, seal toimuvad kõik maksed, deebet- ja krediitkaart on seotud sama kontoga, laenud on samas kohas. Internetipangas näeb head ülevaadet kõigi rahaasjade kohta. Kodupanga eelis on tänaseni olnud paratamatu, sest pankade vahel andmed ei liigu, maksed liiguvad mõned korrad päevas ning nädalavahetustel üldse mitte.
Kõik suured pangad on võtnud endale eesmärgiks olla kodupangaks võimalikult paljudele klientidele. Miks? Sest sinna maksab klient pangakaardi kuutasu, ülekande tasu, laenude lepingutasu ja intressi, pensionifondi haldustasu ning lõpuks teenib ka kodupank seal kliendi hoiustatud raha pealt kasumit.
Iseenesest suurt probleemi nagu polegi, ainult et vaba konkurents ei tööta panganduses päris nii hästi kui peaks. Eestis on keelatud laenude avalik reklaamimine, kuid panga oma kanalites võib tutvustada laenutooteid piiranguteta. Seega kelle kodulehte külastab igapäevaselt rohkem kliente, müüb rohkem laenu kui ükski teine.
Ka sellest poleks mingit probleemi, ainult et tugev turueelis loob enamasti eelisseisus ettevõttele ahvatluse oma toodete müügilt rohkem teenida. Statistika näitab, et 69% laenu taotlejatest võtab ainult ühe pakkumise ning võrdlevaid pakkumisi sinna kõrvale ei võta – äärmine laiskus, mugavus või isegi rumalus? Miks siis mitte küsida natukene kõrgemat intressi, kui seda millegagi ei võrrelda? Nii pakuvadki suured Rootsi pangad täna laene Eestis kõrgema intressiga kui koduturul ning Eesti inimesed on seeläbi ebasoodsamas seisus.
Euroopa Liit lööb korra majja
Euroopa Liit on otsustanud tuua konkurentsi pangandusturule tagasi ning toetada innovatsiooni võimalusi pangandussektoris. Teise makseteenuste direktiiviga (PSD2) esitati nõue, et iga pank peab võimaldama panga kliendil kolmanda osapoole vahendusel tutvuda oma maksekonto väljavõttega ning algatada makseid oma pangas. See loob võimalused nii kõikidele pankadele kui mis iganes idufirmadele võimaldada kliendil baaspangateenuseid kasutada läbi tema keskkonna.
See omakorda võimaldab pangateenuseid kasutada erinevatest pankadest ning summeerida need ühte keskkonda kokku. Siis ei saa enam rääkida kodupanga eelistest, sest klient võib suurema vaevata omada deebetkaarti ühes pangas, krediitkaarti teises pangas, võtta laenu kolmandast, liisingut neljandast – mitte lähtuvalt sellest, kus on mugavam, vaid sellest, kus on parima funktsionaalsuse ja hinnaga pangatoode ehk raha.
Teiseks päästerõngaks on välkmaksed, mis suurte pankade vahel juba loetud päevad on toiminud. Näiteks ei pea lapsevanema ja lapse kontod samas pangas asuma, sest siiani ei jõudnud näiteks õhtul raha lapse kontole, kui tal seda vaja oli. Välkmaksed liiguvad igal ajal: öösel, pühadel, nädalavahetusel.
Teine makseteenuste direktiiv jõustus juba aasta algul, miks pole siis turul muudatusi näha? Tegemist on pankade jaoks väga suure arendusega ning selleks valmistumine võtab aega. Samuti tuleb kokku leppida, millises formaadis andmeid liigutatakse ning kuidas toimub kasutaja tuvastamine – kas klient logib sisse teenusepakkuja juurde ning saab seeläbi ligipääsu kõikidesse pankadesse või tuleb ka teenusepakkuja keskkonna kaudu igasse panka eraldi sisse logida.
Kui makseteenuste direktiiv saab lõplikult rakendatud ning eeldame, et direktiivi tõlgendades algne idee kaduma ei lähe, siis tekkivad panganduses järgmised võimalused:
- Võimalus omada kontosid erinevates pankades, aga näha koondväljavõtet ühes neist pankadest või hoopis mõne uue teenusepakkuja keskkonnas
- Võimalus teha makseid ühe panga internetipangas või teenusepakkuja juures hoopis teise panga kontolt
- Võimalus luua määratud makseid uude panka, kasutades põhjaks teises pangas tehtud tihedamaid makseid
- Võimalus taotleda laenu või liisingut ükskõik millisest pangast, tõmmates konto väljavõtted automaatselt sinna panka
- Võimalus kasutada erinevaid rahaplaneerimise tööriistu, mis kasutavad pankadest saadud andmeid, ilma et neid peaks eraldi keskkonda laadima
- Võimalus maksta arveid läbi mistahes keskkonna
