Mõistsin, et riik mulle varajast pensioni ei kingi – ehk kuidas leidis tuntud fotograaf tee finantsvabaduseni?
"Teadsin vaid, et soovin sellise eesmärgi saavutada,” meenutas Jake ja lisas: “Kui hakkasin sügavamalt oma eesmärke ja soove lahti mõtestama, siis mõistsin, et riik mulle varajast pensioni ei kingi. Rahaline vabadus 30. eluaastaks on võimalik ainult siis, kui ise selle nimel teadlikult tegutsen.”
Tegelikult on Jake Farra investeerimisega alustanud kaks korda. Esimene kord jõudis ta investeerimise juurde läbi Robert Kiyosaki raamatute, mida hoogsalt raamatukogust koju vedas.
“Kiyosaki näitas, kuidas investeerimise abil on võimalik palgatöö orjusest välja rebida ning saada enda ülemuseks. Eriti meeldisid mulle tema kogemused üürikinnisvara soetamisel, mis talle passiivset tulu tõid. Kuna kinnisvara ostmine oli minu jaoks tol hetkel liiga kallis ning ühisrahastust polnud veel pildis, siis ainsa valikuna jäid alles aktsiad,” meenutas Jake, kes tegi oma esimesed ostud Balti börsil 2007. aastal, soetades Tallinna Kaubamaja, Tallinki ja Merko aktsiaid.
Kogu protsess oli algusest lõpuni väga põnev ning Farra jälgis igapäevaselt suure ärevusega aktsiate seisu. Ei läinud aga palju aega mööda, kui tuli ülemaailmne majanduskriis. Kõik varaklassid kukkusid ning ka tema aktsiad said tugevalt pihta. “Olin investeerinud tol ajal ca 10 000 krooni ning nägin, kuidas mu portfell igapäevaselt kukkus. Ühel päeval oli alles kõigest paar tuhat krooni. Närv ei pidanud enam vastu ning müüsin kõik riismed maha. Tol hetkel tõotasin, et investeerimismaailm ei ole minu jaoks ning pühkisin kõik oma eelmised teadmised peast,” meenutas ta.
30. eluaastaks pensionile
Möödus umbes 7 aastat, kui investeerimine tagasi Farra ellu sattus. Ta hakkas lugema Jaak Roosaare raamatuid ning kuulama Kristi Saare ja Tauri Alasi juhitud Investeerimisraadiot, kulutades tunde, et kuulata kõik lindistused ära ning lugeda kõik saadav materjal läbi.
“Ühel hetkel tundsin, et olen piisavalt teooriat lugenud ja on aeg asi taas praktikasse viia. Mõistsin, et pelgalt raha kogumine ei aita mind. See on hea algus, aga sellest jääb väheks,” meenutas Farra, kes oli saanud targemaks ning enam kõiki mune ühte korvi ei pannud. Ta alustas ühisrahastusega ning hajutas oma raha erinevate portaalide vahel ära. Lisaks ühisrahastusele hakkas ta vaikselt portfelli lisama ka teisi varaklasse.
Täna ei kahetse Farra oma ühtki investeeringut. Isegi mitte esimest kõrbemist aktsiaturul. Kuigi rahaline kaotus tundus toona ülisuur, siis omandatud kogemus korvab selle. Nagu Farra ise ütleb, siis: “See kogemus aitas minust kujundada minu.”
Ka võib ta rahulolevalt tõdeda, et tehtud investeeringud on end ära tasunud – ta on oma kunagise eesmärgi praktiliselt saavutanud. Väike vaheeesmärk on olnud Investor Toomase portfelli ületamine ning selle märgi tabamine ei ole enam kaugel.
“Ma soovin, et ma ei peaks muretsema raha pärast ning mul ei oleks kukil tööle minemise kohustust. Tahan nautida vabadust – seda, et saaksin oma vaba aja pühendada perele ning keskenduda rohkem heategevusele. Olen pildistanud erinevaid heategevuslikke üritusi ning sellised projektid on mulle alati olnud väga südamelähedased,” selgitas Farra, kes edaspidi plaanib nii passiivselt kui ka aktiivselt oma investeerimisportfelli ja teadmisi kasvatama hakata.
3 soovitust teistele investoritele
Inimesele, kes tunneb investeerimismaailma vastu huvi, aga pole veel alustanud, soovitab Farra esimene samm ära teha. “Tänasel päeval on väga kerge alustada ühisrahastusest või kasvukontost. Viimase puhul saab investeerimisega alustada suisa paarist eurost. Teooriat saab lõpmatuseni lugeda, aga kui sa ise ei proovi, siis oled pelgalt pealtvaataja,” avaldas ta.
Inimesele, kes juba on investeerimisega alustanud, soovitab Farra leida sõpru/tuttavaid, kes samuti investeerivad. Koos on palju kergem ideid arutada ning nad aitavad majanduskriiside ajal pead selgena hoida.
“Teiseks soovitan investeerimisel emotsioonid välja jätta. Mina tegin oma esimese investeerimisega selle vea, et lasin emotsioonidel võita. Ma ei suutnud enam neid punaseid numbreid näha ning müüsin kahjumiga kõik maha. Kui ma oleksin suutnud tol ajal oma emotsioone kontrolli all hoida või olnuks mul sõpru, kes õelnuks, et küll hinnad taastuvad, siis hetkel oleks mul tollest portfellist väga korralik põhi all olnud. Ilmselt oleksin oma eesmärgi juba saavutanud. Liitintress on imepärane tööriist ning mida varem alustad, seda rohkem saad selle positiivset külge tunda,” rõhutas ta.
