Eesti riik eelistab Microsofti
Koostöölepingu järgi teeb Microsoft kõik endast oleneva, et tarkvaralitsentse hakataks Eesti turul ka rendiks pakkuma juba sellel sügisel. Ühtlasi on kirjas, et Microsoft rendib litsentse soodushinnaga, kuid täpsed summad pole veel teada.
Spetsialistide hinnangul tähendab leping riigi sidumist ühe ettevõtte külge, olgugi et lepingu teksti kohaselt ei ole tegu teisi välistava kokkuleppega.
“Kui näiteks raamatukogult nõutakse aruandlust Microsoft Wordi dokumendimalliga, seab see ju piirid nende vabadusele kontoritarkvara valikul,” selgitas IT-asjatundja Peeter Marvet.
Juba praegu pakub Microsoft oma tarkvara suurte soodustustega näiteks koolidele, mis õpetavad odavamalt saadud programmidega lapsi Windowsi operatsioonisüsteemi ja Office’i kontoritarkvara kasutama.
IT-kolledži õppejõud Linnar Viik ütles, et üldsõnaliste raamlepingute sõlmimise asemel peaks riik looma vabavarale ja tasulisele tarkvarale võrdsed võimalused.
“Hetkel koolitatakse maksumaksja kulul spetsialiste Microsofti tarkvara alal, kuid vabavara on teenimatult unarusse jäetud,” rääkis Viik. “Linuxi keskkond peaks olema IT-haridust andvate koolide õppekavades täpselt samamoodi esindatud kui Windows.”
Viigi sõnul oleks vabavara osakaalu tõus turgutav süst Eesti majandusele: loodaks uusi töökohti ja raha jääks Eestisse, selle asemel et väliskaubanduse negatiivset bilanssi süvendada.
“Vabavara leiaks rakendamist küll, kui lõppkasutajaid toetavad IT-spetsialistid tunneks ennast selles valdkonnas kodusemalt,” märkis Viik.
Majandusministeeriumi kinnitusel ei ole teised riigid Microsoftiga sellist lepingut, nagu Eestil kavas on, sõlminud.
Lepe on aasta alguses Slovakkias toimunud majandusminister Meelis Atoneni ning Microsofti juhi Bill Gatesi kohtumise tulemuseks. Atonen tegi Gatesile ettepaneku aidata tarkvara Eestis odavamaks muuta.
“On selge, et praeguse Microsofti hinnapoliitikaga tarkvara ei pruugi olla inimestele kättesaadav,” ütles Atonen enne Gatesiga kohtumist. “Kuna riik ei soovi tarkvara piraatkasutamist, siis võiks teiste tarkvaratootjate seas ka Microsoft välja pakkuda uusi teenuste pakette või uusi nägemusi.”
Lepingus sätestatakse mitmeid samme, mis osalt on iseenesestmõistetavad ning juba ka realiseeritud. Näiteks on selles kirjas, et Microsoft kohustub oma populaarsed tooted eesti keelde tõlkima. Tegelikult on aga nii Windows kui Office eestikeelsena juba olemas.
Samuti pani IT-spetsialiste kahtlema lepingu punkt, mille kohaselt Microsoft kohustub avaldama Eesti riigile oma tarkvara lähtekoode. Spetsialistide hinnangul jääks lähtekoodide analüüs ja parandamine reaalselt ikkagi tarkvara tootjale, riigil ei jätkuks selleks vahendeid.
Samuti näeb leping ette senisest tõhusamat võitlust piraattarkvara vastu.
