Tarbija ostis juunis kauplejalt sõiduauto Skoda Praktik hinnaga 2 599 eurot. Tarbija tasus sõiduki eest osaliselt sularahas ja osaliselt andis sissemaksuks talle kuulunud sõiduauto Volkswagen Golf.

Ülejärgmisel päeval purunes sõidukil mootoririhm ning tarbija lasi sõiduki vedada Forss teenindusse. Forss selgitas välja sõiduki mootoririhma purunemise põhjuse ning sõiduki kordategemise maksumuse. Tarbija teavitas sellest kauplejat sõnumiga.

Tarbija sõnul päris ta enne sõiduki soetust kauplejalt sõiduki vigade kohta ning muid vigu kui automaki koodi puudumine tarbijale ei öeldud. Tarbija sõnul ei pakkunud kaupleja telle lahendusi sõiduki remontimiseks, heideti vaid ette kalli remondikoha valikut.

Tarbija remontis sõiduki ja Forss teostas sõiduki remondil töid kokku 1700 euro eest. Otseselt hammasrihma purunemisega seotud tööde maksumuseks hindab Tarbija 1007,71 eurot ja nõuab
selle summa hüvitamist Kauplejalt.

Kaupleja vastuväited

Kaupleja vaidleb kõigele vastu. Esmalt viitab kaupleja sellele, et sõiduk on kaubik ja tarbija kasutab sõidukit kaubikuna oma igapäevases majandus-ja kutsetegevuses. Kaupleja sõnul on tarbija müügilepingu sõlmimisel kinnitanud, et sõiduki erinevad osad võivad vajada väljavahetamist, võivad puruneda ning seda kinnitanud allkirjaga. Lisaks on müügilepingus punkt, mille kohaselt ei ole sõidukit müüdud koheseks kasutuselevõtuks ja seega ei saa sõidukil esinevaid puudusi käsitleda lepingurikkumisena. Kaupleja sõnul oli tarbijal võimalus enne müügilepingu sõlmimist Sõidukit igakülgselt kontrollida, kuid tarbija ei kasutanud seda võimalust.

Kaupleja sõnul oli tarbija nõus ostma sõiduki sellises seisundis nagu ta müügihetkel oli ja seetõttu ei ole kaupleja nõus tarbija väitega, et tarbija ei teadnud sõiduki seisukorrast. Lisaks väidab kaupleja, et tarbija ei ole tema poole sõiduki rikkiminekul pöördunud, et kaupleja ei ole SMSi kätte saanud ning tarbija on võtnud kauplejalt võimaluse puuduse kõrvaldamiseks. Kaupleja on seisukohal, et tarbija nõutav kahju hüvitamise summa on ebaproportsionaalselt suur, arvestades sõiduki müügihinda.

Kokkuvõtvalt on kaupleja seisukohal, et sõiduk vastab lepingu tingimustele ja tarbija nõue on alusetu ja tõendamata ning palub jätta tarbija avalduse rahuldamata.

Tarbijavaidluste komisjon: tarbija avaldus rahuldada

Kaupleja väiteid, et tarbija kasutas sõidukit mitte isiklikuks otstarbeks vaid oma majandustegevuses, peab komisjon paljasõnalisteks ja sõiduki olemusega (kaubik) vastuolus olevateks. Kaupleja müüs tarbijale sõiduki, mis on kaubiku otstarbega ning seega on sõidukiga kaupade vedamine sõiduki sihtotstarbeline kasutamine. Lisaks on tarbija kinnitanud, et ta ei kasuta seda oma majandus-ja kutsetegevuses.

Hoolimata tarbija ootusest, et kaupleja pakuks olukorrale lahenduse ehk remondiks sõiduki, kaupleja lahendust ei pakkunud, Sõidukit ei remontinud. Sellisel juhul on tarbijal õigus asi parandada ja nõuda kauplejalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist VÕS § 222 lõige 5 kohaselt.