Teadus kaotab 300 miljonit

Kui umbes poole sajandi eest hakkas maailm toibuma Teisest maailmasõjast, koostati USAs teadus- ja arendustegevuse strateegia, mis tänaseks on muutunud klassikaks. Selle autor Van-nevar Bush rõhutas, et riigi parim investeering tööstuse ja majanduse tugevdamiseks on investeeringud teadusesse ja teaduse infrastruktuuri. Nii on talitanud mitte ainult USA, vaid paljud teised riigid, k.a meie hea naaber Soome.

EL on seadnud eesmärgiks tõsta Euroopa konkurentsivõimet ja dünaamilisust. Mõnel maal lähevad asjad väga suure hooga, Saksamaa näiteks teatas äsja, et 2005. a eelarves on teaduse ja arenduse (T&A) rahastamine tunduvalt suurenenud, sama teed läheb Austria. EL kavandab mitmeid meetmeid, et tõsta T&A jõudu ühiskonna mootorina nii liikmesriikides kui ka Euroopas tervikuna.

Eestis paiknevad teaduse tippkeskused

Kuidas paistab Eesti uue liikmesriigina välja nii oma probleemidega kui ka Euroopa kontekstis? Kui rääkida teadlaskonna saavutustest, siis on asjad arenemas päris hästi. Sellest annavad tunnistust meie teaduse tippkeskused. Just kõrgel tasemel teadustöö annab ühiskonnale palju uusi rakendusi.

Eesti teadlaskond on sulandunud Euroopa projektidesse, sest need olid avatud meile juba ammu enne 1. maid 2004. Samas tunnetame aga pidevalt kitsaskohti, sest infrastruktuur on ajast maha jäänud, napib tegusaid inimesi, innovatsioon pole käivitunud ja kavandatud programmilisest tegevusest riigi huvides on vaid üksikuid näiteid.

Üks integraalne näitaja iseloomustamaks riigi T&A taset on selle rahastamise määr SKPst. Euroopa siht on jõuda 2%lt 3%ni, meil on see ikka alla 1%. Soomes on see kuulus määr 3,6%. Ega kogu raha riigilt tule, tööstus, st erakapital peaks panustama sellest suure osa. Euroopa Liidus peetakse heaks, kui erakapitali osa moodustab kaks kolmandikku. Riigi ülesanne on aga omapoolse rahastamise kõrval luua tingimused T&A arenguks.

Teadagi, meie eelarve on napp ja seetõttu tuleb käituda arukalt. Seetõttu on sobiv küsida, mida on tehtud Eestis nii riigi poolt kui ka Euroopa võimaluste kasutamisel. Meie T&A strateegia näeb ette mitme võtmesuuna arendamist, kus teaduse potentsiaal ühiskonna huvides rakendust leiaks, aga programmid pole käivitunud. Seetõttu on takerdunud meie osavõtt ELi võrgustikust, rääkimata meie endi huvidest. Kavandatud graafikust T&A rahastamise protsendi suurendamisel kipume maha jääma. Haridus- ja teadusministeerium oma tänaste juhtide käe all on hoogustanud kitsaskohtade kõrvaldamist, kuid ega see kergelt tule.

Valitsus on kavandamas pikemat tegevusplaani aastani 2014, mille algvariant oli avatud ettepanekutele. Minu arvates on sellel tegevusplaanil üks oluline puudus — T&A poolt vaadatuna paistab seal, et valitsuse silmis tuleb kõik iseenesest ja T&A ainus ülesanne on toita tehnoloogiat. On selge, et teaduse roll arenenud riikides haarab üldist teadmiste kasvu kui alust heale haridusele, konkurentsivõimelisele majandusele, kultuurile selle laiemas tähenduses ning riigi kodanike teadlikkusele. See tähendab ka T&A vallas pädevatele inimestele heade töötamisvõimaluste loomist. Ning kõige selle alus on tugevad ülikoolid ning teadus- ja arendusasutused, mis loovad eeldused nii innovatsiooniks kui ka sotsiaalsete protsesside suunamiseks. Mitte millestki ei teki mitte midagi.

Kõik see peab kajastuma ka riigi eelarveridade dünaamikas. Olen määratud juhtima komisjoni, mille ülesandeks on kavandada senise T&A strateegia jätk. Seetõttu hoian end kursis eelarve kujundamise protsessiga. Üks oluline Euroopa Liidu pakutud võimalus on tõukefondide kasutamine T&A infrastruktuuri paremustamiseks. See on ülimalt soodne “tehing” — 75% kavandatust tuleb ELi poolt, 25% on omainvesteering.

Ise ainult veerandi kaasamine on ju soodne

Suur oli minu üllatus, kui kuulsin, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on hoolimata varasematest kokkulepetest hüljanud kava suunata 2005.–2006. aastal 400 miljonit krooni teaduse infrastruktuurile. See tähendab Eesti eelarvest mõlemal aastal vaid 50 miljonit krooni, sest 300 miljonit tuleks väljastpoolt. Taoline summa oleks väga suur panus ühe meie kitsaskoha kõrvaldamiseks.

Ilmselt on aga valitsemas ühepäevameeleolud ega taheta vaadata asju loogilises arengus pikemas perspektiivis. Volinik Philippe Busquini sõnul on tõukefondide kasutamine T&A paremustamiseks võtmeküsimus Euroopa Liidu Lissaboni strateegias. Veelgi enam, Euroopa Liit on uutele liikmesriikidele lausa ette heitnud, et need ei kasuta ära tõukefonde T&A huvides. On väga kahju, et valitsus mängib nii maha Eesti võimalused. Selle taustal jääb tühjadeks sõnadeks teade, et Eesti olevat esimene uutest liikmesriikidest, kes on formuleerinud plaani Lissaboni eesmärkide saavutamiseks. Või on tegemist Eestis tavalise eelarvemenetlusega — kevadel head mõtted, sügisel aga unustame?

Artikkel on kirjutatud augusti alguses. On hea meel tõdeda, et valitsus on siiski otsustanud tõukefonde kasutada.