Miks on Eesti tarbimislaenud kallimad kui Skandinaavias? Pangajuht teeb puust ja punaseks
Viimastel nädalatel on tõstatunud küsimus, miks on Eestis tarbimislaen kallim kui Skandinaavias. Sel on kaks põhjust. Eesti turg on kordades väiksem, nii on ka konkurents oluliselt väiksem. Teiseks on eestimaalaste tarbimislaenud väiksemahulised. Rootsis on keskmine tagatiseta laen 11 000 eurot, Eestis 2200 eurot – mida väiksem laen, seda kõrgem intress. Samas on turg arenenud tarbijale soodsas suunas.
Esmalt tuleb selgelt eristada pankade poolt pakutavat tarbimislaenu ja teiste krediidiandjate poolt pakutavat tarbimislaenu. Pankadest laenatud keskmine tarbimislaen on keskmiselt 2189 eurot, teiste krediidiandjate tarbimislaen keskmiselt 623 eurot. Suurem summa viitab, et pangalaenu abil tehakse pikajalisemaid investeeringuid, mitte emotsioonioste. Erinevad finantskäitumise uuringud näitavad, et pangast võetud tarbimislaenu kasutatakse kodu renoveerimiseks ning auto-, kodutehnika- või kinnisvaraostuks.
Teiste krediidiandjate laenutooted on reeglina kallimad kui pankade laenutooted ning see väljendub ka tarbijate eelistustes. Finantsinspektsiooni värske turuülevaate kohaselt on tarbimislaenude jääk Eesti pankades 556 miljonit eurot, kuid krediidiandjate tarbimislaenude jääk 264 miljonit eurot.
Sellele vaatamata on tarbijatel õigustatud küsimus – miks on keskmine tarbimislaenu intress Rootsis madalam kui Eestis. Sel on kaks põhjust. Üks põhjus on laenu maht. 2016. aastal ulatus Rootsis keskmine tagatiseta laen 11 000 euroni. See on viis korda suurem kui Eesti pankadest võetud keskmise tagatiseta laenu maht 2189 eurot. Pank peab aga tegema laenuvõtja suhtes läbi analoogsed protseduurid nii tuhande euro suuruse laenu kui kümne tuhande euro suuruse laenu puhul. Seega, mida väiksem laen, seda kõrgem intress.
Teine põhjus seisneb konkurentsikeskkonna erinevuses. Rootsi turg on suurem ning küpsem. Nii on pankadel suurem motivatsioon Rootsi turul tegutseda. Ka Eesti tarbimislaenu turg on ajas arenenud. Kui 2009. aasta al-guses oli Eesti pankade poolt pakutav keskmine tarbimislaenu intress 24 protsenti, siis täna on sama näitaja 13,2 protsenti. Viimase kümnendi areng tõestab, et turg on arenenud tarbijale soodsas suunas.
Teiste riikide praktika näitab, et laenusummad kasvavad koos elanike ostujõu kasvuga. Ostujõu kasv koos laenusummade kasvuga tähendab ka madalamaid intresse. On keeruline prognoosida, kas ja millal muutub tarbimislaen Eestis sama soodsaks kui Rootsis. Oluline on see, et eestimaalaste ostujõud on viimastel aastatel kasvanud. Kui see nii jätkub, siis kasvavad nii laenumahud kui konkurents ehk pakkumine paraneb ning vahe Rootsis ja Eestis pakutavates laenutingimustes muutub aina väiksemaks.
