FOTOD | Ekseko eksjuht kohtuistungil: soomlaste jaoks olid Soormi ja Tuvi boonuslepingud „kuldsed käerauad”

Harju maakohtus jätkus täna Rakvere Farmide kohtuasi eksjuhtide Teet Soormi ja Mati Tuvi vastu seoses vaidlusega, kus HKScan ja tema tütarfirma nõuavad meestelt juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist kokku ligi 5 miljoni euro ulatuses.

HKScan ja Rakvere Farmid on endiste juhtide Soormi ja Tuvi vastu algatanud kolm kohtuasja, mille kaudu nõutav kahjusumma küündib üle 4,8 miljoni euro. Täna toimunud kohtuistung on seotud neist esimese hagiga, kus Rakvere Farmid nõuab meestelt kokku ligi 2,2 miljoni euro ulatuses kahju hüvitamist. Kohtuasi puudutab nende aastaboonuseid, mis tasuti OÜ Laventra arvele.

Kuigi tänaseks oli tunnistama kutsutud kolm endist HKScani ja selle tütarfirmaga Rakvere Farmid, varasema nimega Ekseko, seotud soomlasest juhti, sai kohtukutse kätte ja jõudis istungile neist vaid üks, aastatel 1998-2008 Ekseko nõukogu juhtinud Timo Olavi Heikkilä. Nii piirdus 7-tunnisena planeeritud istung vaid 1,5 tunniga.

Lisaks Heikkiläle oli kutsutud ka endised HKScani tegevjuhid Kai Seikku ning Matti Perkonoja. Seikku oli HKScani tegevjuht alates 2006 aastast kuni 2009. aastani, kui ta lahti lasti ja seni ettevõttes finantsjuhi ametis olnud Perkonoja tema ameti üle võttis ja 2012. aastani seda ametit pidas.

Enne, kui kohalejõudnud tunnistaja sai oma tunnistusega üles astuda, kahtles Rakvere Farmide advokaat Ants Mailend, kas ülejäänud kahele tunnistajale on mõtet uut kutset saata ja järgmisele istungile kutsuda. „Kas härrad siis üldse kohale ilmuvad,” kahtles ta. Kohtunik aga märkis, et sellest hoolimata tuleb siiski leida võimalus nad kohale saada. Seejärel sai Ekseko eksjuht tunnistajapinki astuda.

Tegi ise ettepaneku boonuslepingute sõlmiseks

Natuke üle tunni aja kestnud ütluste andmist alustas Heikkilä selle kirjeldamisega, kuidas ta 1998. aastal Ekseko nõukogu juhi kohale asumise järel Tuvi ja Soormiga tuttavaks sai. Tema sõnul töötas Soorm tol ajal Rakvere lihakombinaadis, Ekseko vajas aga uut tegevjuht. Kuna Mati Tuvi oli toona Heikkiläle positiivselt silma jäänud, tegi ta ettepaneku Tuvi tegevjuhiks määrata.

Küll aga sai aasta-paari järel selgeks, et Tuvi ei olnud väga tugev finantside alal, mistõttu tuli uus tegevjuht leida. Heikkilä rääkis sellest toonasele HKScani tegevjuhile Simo Palokangale, kes oli selles ametis aastatel 1994–2006. „Siis tuli Rakverest teade, et Ekseko juhiks tuleb Teet Soorm,” kirjeldas Heikkilä. Toona juhtis Rakvere lihakombinaati tänane Atria Eesti juht Olle Horm.

Heikkilä sõnul oli neil esimene aasta aega Soormiga väga palju erimeelsusi, kuid pärast seda, kui nad said aru, mis on kummagi tugevad küjed, suudeti koos tööd teha. „Teet oskas minust palju paremini personali juhtida ja hakkas omakorda hindama minu oskusi seakasvatuse vallas,” kirjeldas Ekseko endine nõukogu juht. Ka jäi Tuvi ettevõttesse edasi, küll aga tootmisjuhi ametis.

Selle aja jooksul, mis Heikkilä Ekseko nõukogut juhtis, kasvas ettevõte väga kenasti. Kui alguses tootis ettevõte 55 000 siga aastas, siis lõpuks oli see kasvanud 280 000 seani aastas. Kuna aga nii Rakvere LK kui ka HKScan olid otsustanud, et seda mahtu enam ei kasvatata, otsustas Heikkilä 2008. aasta lõpus ametist lahkuda.

Enne seda sai aga tema südameasjaks, et Soorm ja Tuvi ettevõttesse edasi jääks, kuna Eksekost oli HKScani kontserni jaoks saanud väga väärtuslik sissetulekuallikas. Mõnedel aastatel moodustas 90% HKScani kasumist Ekseko kasum. Samas oli aga aastaks 2008 kolm konkurenti väga huvitatud Tuvi ja Soormi kogemustest ja käisid neile omapoolseid pakkumisi tegemas.

„Sellises olukorras hakkasin rääkima nii Rakvere kui HK juhtidele, et pärast minu lahkumist tuleb nendega leping teha,” rääkis Heikkilä, viidates otseselt Soormi ja Tuvi boonuslepingutele. Kuna Heikkilä ei tundnud toonast HKScani tegevjuhti Kai Seikkut niivõrd hästi, kirjutas ta sellest otse kontserni nõukogu juhile Markku Aaltole.

Seoti „kuldsete käeraudadega”

„Markku Aalto vastas mulle kirjalikult, et asjaga peab tegelema Balti äri juht Olli Antniemi,” kirjeldas Ekseko endine nõukogu juht. Heikkilä rääkiski temaga. Mis vormis lõpuks aga boonuste väljamaksmine toimuma hakkas, ta ei tea, sest lahkus ettevõttest 2008. aasta detsembris. „Pärast nemad rääkisid tingimused läbi ja mina olin rahul, et Soorm ja Tuvi jäid ettevõttesse. Sain kinnituse Olli Antniemilt. Mäletan, et ta kasutas sõnapaari „kuldsed käerauad”,” meenutas soomlane.

Lepingud hakkasid kehtima 2009. aastast ning olid seotud protsendiga ettevõtte kasumist. Kuigi boonuslepingute mõte oli hoida Soorm ja Tuvi jätkuvalt ettevõttes, juhtis Heikkilä ühe vestluse käigus ka Antniemi tähelepanu võimalikule ohule, mis võis sellega kaasneda. „Kui osale juhtidest makstakse mitme kuupalga suurust boonust, siis need, kes ei saa, võivad olla demotiveeritud,” kirjeldas ta.

Ka rõhutas Heikkilä oma tunnistuse ajal korduvalt, et kuna tegemist oli suurte summadega ja suure otsusega, ei saanud selle maksmist otsustada Ekseko nõukogu, vaid see pidi tulema kõrgemalt tasemelt. „Neid otsuseid (niivõrd kaalukaid otsuseid – toim) tehti Rakvere nõukogus, mingeid otsuseid ka HK juhatuse või nõukogu poolt,” sõnas ta.

Ta lisas, et see oli Soome kontserni tegevjuhi otsustada, mis teemad ta nõukogu ette viis. Kontserni tegevjuht oli ühtlasi ka Rakvere lihakombinaadi nõukogu esimees. Lisaks kuulusid Rakvere nõukogusse ka kontserni finantsjuht, Balti äri juht ja vahel ka mõni eestlane. „Eestlasi oli kas üks või null,” sõnas Heikkilä.

Kui antud kohtuasja kohtunik Liisi Vernik ja tunnistaja istungile kutsunud Mati Tuvi advokaadid Karoliina Kõrgesaar ja Kristjan Mägi olid tema küsitluse lõpetanud, ei soovinud ei Teet Soormi kaitsja Kerli Kase ega ka Rakvere Farmide advokaadid Ants Mailend ja Kadri Härginen talle täiendavaid küsimusi esitada.

Kuigi Mailend tõdes pärast tunnistaja lahkumist, et ei sea kahtluse alla Heikkilä faktiväiteid, märkis ta ühtlasi, et soomlase tunnistus ei oma puutumust vaidluse sisuga. Rakvere Farmide esindaja jäi selle juurde, et siiski pole selge, kes lõpuks boonuslepingute sõlmimist puudutavad otsused tegi. Heikkilä ütles üksnes end teadvat, kes selle otsustas, oli tema väide.

Kolm erinevat kohtuasja

Vaidlus antud kohtuasjas jätkub 18. jaanuaril, kui istungile on kutsutud kaks järgmist tunnistajat. Sel korral tulemata jäänud soomlased otsustati kutsuda uuesti tunnistusi andma, kuid see toimuks juba eraldi kohtuistungi käigus, tõenäoliselt 6. märtsil.

Lisaks antud kohtuasjale on Rakvere Farmid esitanud Soormi ja Tuvi vastu hagi seoses maarendi lepingutega, mida mehed sõlmisid OÜ-ga Saimre ning Saimre Viljakasvatuse OÜ. Siin nõuab HKScani tütarfirma meestelt üle 56 000 euro koos viivistega. Ettevõte leiab, et neil oli nendes ettevõtetes varjatud osalus ja lepingud olid ettevõttele kahjulikud, sõlmitud alla turuhinna.

Kolmas hagi on esitatud HKScan Estonia ASi enda nimel ning ainult Soormi vastu. Ettevõte nõuab talt sellega ligi 2,6 miljoni ulatuses kahjutasu. Põhjendusena toob ettevälja HKScani nimel 2014. aasta alguses allkirjastatud garantiikirjad, millega ettevõte garanteeris OÜ Ovolex, OÜ Nurkse Seafarm ja OÜ Raikküla Seakasvatus kohustusi kokku 2 558 179 euro ulatuses.

Küsimusele, miks oli vaja Tuvi ja Soormi vastu esitada kolm erinevat hagi – mida menetlevad ka erinevad kohtunikud – ei soostunud HKScani ja tema tütarfirma advokaadid vastama. „HKScan ei pea sobilikuks kommenteerida avalikkuse ees asju, mis on kohtu lahendada,” märkis Ants Mailend.

Mati Tuvi ja Teet Soorm on seni eitanud neile esitatud süüdistusi. Mõlemad mehed on Eestis ka kriminaaluurimise alla. Nad peeti kinni mullu novembri lõpus, kahtlustatuna suures ulatuses omastamises ja rahapesus. Nimelt kahtlustatakse, et Soorm ja Tuvi omastasid ajavahemikus 2010-2016 Rakvere Farmide vara, kasutades selleks ühel või teisel viisil nendega seotud ettevõtetega sõlmitud lepinguid.