Tööandjad: tööjõukriisi tuleks vaadata kui haigust, mitte kui lühiajalist külmetust
Tööandjate keskliidu kommunikatsioonijuhi Andres Kase sõnul tuleks tööjõukriisi vaadata kui haigust, mille diagnoosiks on pikaajaline ja suhteliselt mastaapne tööjõuturu kahanemine koos ülalpeetavate arvu kasvuga, mida majanduskriis ei ravi.
Kask ütles, et majanduskriis oleks pigem palavikku leevendav meede. „Sellest üksi ei piisa, kuid tuleb nõustuda, et sellel oleks siiski teatud positiivne mõju. Kriisi kaudu mõistetaks taas hinnata seda väärtuslikku, mis meil on – inimesi, kes on õppimisvõimelised, kes tahavad teha ja kes leiavad enamasti alati tööd.”
Rimi Eesti tegevdirektor Vaido Padumäe kirjutas täna Eesti Päevalehes ilmunud arvamusloos, et kroonilist tööpuudust ravib üksnes majanduskriis. Ta tõi välja, et 2008. aasta alguseks oli tööjõupuudus muutunud nii krooniliseks, et patiseisu suutis lahendada vaid majanduslangus.
Kase sõnul on Padumäel õigus väites, et eelmine kriis lükkas ühiskonnas nii mõnedki asjad paika. Näiteks vähenes oluliselt üle oma võimete elamine.
Samas märkis ta, et kroonilise tööjõupuuduse haiguse ravi peitub siiski mujal kui majanduskriisi ootamises. „Eakate ja vähenenud töövõimega inimeste võimaluste arendamises, pidevas ümberõppe võimaldamises, investeeringute soodustamises, välisriikide spetsialistide siia meelitamises, paindlikumate töövormide võimaldamises jne,” loetles ta.
Statistikaameti andmetel oli tänavu teises kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ligi 11 400 vaba ametikohta. Kõrgeim vabade ametikohtade määr oli finants- ja kindlustustegevuses (4,7%), haldus ja abitegevuses (3%) ja majutus- ning toitlustussektoris (2,8%). Tööandjate keskliit teatas novembri alguses, et tööjõupuudust peab kõige suuremaks arengut takistavaks teguriks 65% ehituse, 55% transpordisektori, 47% majutuse ja 43% IT-sektori tööandjatest.
Verni Loodmaa: pole lihtsat vastust küsimusele, kuidas tööjõupuudust vähendada
Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juht Verni Loodmaa peab majutus ja toitlustussektori tööjõupuuduse põhjusteks keskmisest madalamat palka ning seda, et teenindaja amet pole Eestis populaarne. Ta tõi välja, et kuigi sektoris kasvavad töötasud kiiresti, jääb see ikkagi Eesti keskmisele palgale alla, mistõttu vaatavad inimesed pigem teiste valdkondade suunas. „Kui vaatame hiljuti välja tulnud Eesti konjunktuuriinstituudi uuringut, siis majutus- ja toitlustusasutuste kasumlikkus on viimastel aastatel oluliselt vähenenud. Küsimus on ka selles, et tarbija ei ole nõus kõrgemat hinda pakutava teenuse eest maksma.”
Tema hinnangul on murekohaks ka see, et paljudes asutustes makstakse ümbrikupalka. „See kindlasti ei ole jätkusuutlik, sest inimestel on huvid oma elu pikemalt planeerida, soetada kortereid, autosid, aga selleks on vaja võtta pangalaenu,” selgitas ta ja lisas, et lahendus võiks olla väiksem maksukoormus toitlustussektoris. „17 Euroopa Liidu riiki, sealhulgas Soome ja Rootsi, on teinud toitlustussektoris maksusoodustusi.”
EHRLi juhi sõnul pole lihtsat vastust küsimusele, kuidas tööjõupuudust vähendada. „Ma arvan, et väga paljud ettevõtjad esitavad endale seda sama küsimust,” ütles Loodmaa.
Võõrtööjõu kasutamise teenindavas sektoris muudab keeruliseks see, et neil puudub tihti eesti keele oskus. Samas võiks Loodmaa hinnangul aidata, kui teenindaja amet oleks populaarsem ja inimeste suhtumine sellesse muutuks. „Oluline on, et inimesed saaksid aru, et tegelikult on see töö, mida tasub selgeks õppida ja mida võib teha pikki aastaid, sest see annab võimaluse edukalt ära elada. See arusaam peab kohale jõudma,” märkis ta.
