Toiduliit taunib Nõo lihatööstuse aastatepikkust lipumärgi väärkasutust
Nõo lihatööstus on aastaid väärkasutanud oma toodetel toiduliidu välja antavat lipumärki või sellele sarnanevat tähist, mis on heitnud halba varju kogu lipumärgi kuvandile, teatas Toiduliit.
Vaatamata toiduliidu korduvatele sellekohastele märkustele on Nõo lihatööstus kasutanud toiduliidu välja antavat lipumärki või sellele sarnanevat tähist väljastpoolt Eestit pärit töötlemata liha pakenditel. Seda nii oma kaubamärgi all, kui ka Maxima kaubandusketi tarbeks toodetud private label toodetel.
Lipumärk ehk sinimustvalge ring tähistab toote päritolumaad. Päritolumaa all peetakse silmas riiki, kus toit on toodetud või valmistatud ehk kus on antud sellele kõige suurem lisandväärtus. Töötlemata toidu puhul nagu värske liha, kala, köögiviljad jpm tähendab tootmine selle kasvatamist ja seetõttu on imporditud ning töötlemata liha lipumärgi või sellega sarnase tähisega märgistamine lubamatu.
Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp on juhtinud aastate jooksul korduvalt Nõo tähelepanu sellele, et lipumärgi või sarnase tähise kasutamine imporditud töötlemata liha pakenditel pole korrektne, kuid tootja pole märkustele reageerinud. Ühtlasi tegi toiduliit jaanuaris 2018 sellekohase avalduse ka veterinaar- ja toiduametile.
„On kahetsusväärne, et lipumärki või sarnast tähist kasutades on Nõo lihatööstus teadlikult rikkunud lipumärgi mainet ja seadnud seeläbi kahtluse alla kogu toidutööstuse usaldusväärsuse. Taunin avalikult Nõo lihatööstuse aastatepikkust käitumist,“ ütles Sirje Potisepp. „Kahjuks puuduvad mul liidu juhina muud hoovad ettevõtte korrale kutsumiseks. Tegemist on märgistusega, mida võivad kasutada ka mitte toiduliidu liikmed ning selle kasutamiseks pole vaja toiduliidult luba küsida või kasutuslepingut sõlmida. Piisab teavitamisest ja pakendi märgistamise nõuetest kinnipidamisest.“
Toiduliidu poolt välja antav lipumärk sai loodud 2009. aastal eesmärgiga tähistada tooteid, mis on valmistatud Eesti inimeste poolt siinseid tarbijaid ja nende maitse-eelistusi silmas pidades. Selliste toodete ostmisel toetatakse nii kohalikke ettevõtteid kui kogu Eesti majandust.
„Nõo lihatööstuse toodete puhul toimus Eestis vaid importtooraine pakendamine ning selliste toodete turustamine lipumärgi või sellele sarnaneva tähise all pole kuidagi tolereeritav,“ rõhutas Potisepp.
