Millised on tegutseva ettevõtte ostu või osanikuks hakkamise riskid ja võimalused?
Ülevõtmise käigus omandab ostja tihtipeale ka varasid, litsentse ja inimressurssi, mis on talle strateegiliselt olulised.
Tegutsev ettevõte on end sisse töötanud ja sellel on üldjuhul kindel klientuur, ärisuhted tarnijatega ning kaubamärk, mida kliendid teavad ja usaldavad. Sellegipoolest kaasnevad ostuga riskid, millest suurimaks on üldjuhul ostetava ettevõtte väärtuse ülehindamine. Samuti on oht, et ostetav firma integreeritakse ebaefektiivselt, mistõttu võivad olulised töötajad ja osa klientuurist lahkuda.
Õiglase hinna määramisel ja ühineva ettevõtte integreerimisel tuleks kasutada professionaalsete nõustajate abi, et maandada võimalikke riske ning maksimeerida tehingust saadavat kasu.
Miks osta osalus tegutsevas ettevõttes?
Kaubamärgi ja sellega seonduva kliendibaasi omandamine
Tegutseval ettevõttel võib olla tarbijate seas tuntud kaubamärk ja juba väljakujunenud kliendibaas. Peaaegu kõigil tarbijatel on eelistused: näiteks eelistatakse kodumaist toodangut, usaldusväärset ja pika ajalooga ettevõtet või reklaamidest tuntud kaubamärki. Seega on igal kaubamärgil selge väärtus.
Kliendid, kes eelistavad kindla ettevõtte tooteid ja teenuseid, moodustavad ettevõtte kliendibaasi. See klientuur peegeldab ka ettevõtte turuosa suurust.
Ostes osaluse tegutsevas ettevõttes, võite omandada nii olemasoleva kaubamärgi kui ka kliendibaasi, mis on üks viis oma turuosa suurendada. Alternatiiviks on luua uus ettevõte või siseneda uuele turule kaubamärgiga, mis ei ole veel tuntud. Sellisel juhul nõuab turuosa saavutamine üldjuhul suurt rahalist ja ajalist investeeringut ning võib kokkuvõttes kulukamaks osutuda.
Kliendibaas ja tuntud kaubamärk on aga väärtused, mida on võimalik soetada ning mille eest tasutakse tegutseva ettevõtte ostmisel. Näiteks suhtlusvõrgustik Facebook ostis 2014. aastal 19 miljardi dollari eest kiirsõnumite rakenduse WhatsApp ning omandas sellega ligipääsu rohkem kui poolele miljardile igakuisele aktiivsele kasutajale. Nüüdseks on selle rakenduse tarbijaskond rohkem kui kaks korda arvukam: WhatsApp on praegu kasutajate hulga poolest maailma suurim sõnumirakendus, ületades ka Facebook Messengeri kasutajate arvu.
Toote- ja teenusevaliku laiendamine
Ostes tegutseva äri, võite oma ettevõtte toodete ja teenuste valikut laiendada ning mitmekesistada, sisenedes uude tegevusvaldkonda. Laienev ettevõte on tihtipeale huvitatud teise tegutseva ettevõtte ostmisest, sest omandatav firma on juba sisse töötatud, selle tegevust on lihtsam planeerida ning seeläbi on ka ebaõnnestumise risk väiksem.
Selliste ülevõtmiste kohta on mitu näidet USA tehnoloogiasektorist. Tarkvaraettevõte Microsoft ostis 2011. aastal Skype'i ja 2013. aastal Nokia, et lisada Microsofti pakutavate teenuste hulka kvaliteetsed videokõned ning siseneda Windows Phone'iga nutitelefoniturule. Facebook soetas aga 2012. aastal suhtlusvõrgustiku Instagram, mis on praegu Snapchati kõrval peamine fotosõnumite saatmise rakendus.
Sarnaseid näiteid leiab ka Eestist. 2016. aasta lõpus omandas soomlaste Elisa Eesti ettevõtte Starman, millega laiendati pakutavate teenuste mahtu. Elisa, kes erinevalt suurematest kohalikest konkurentidest (nagu Telia), ei pakkunud varem Eesti turul laialdaselt televisiooni- ning koduinternetilahendusi, kõrvaldas selle ostutehinguga enda teenustes ühe peamise tühimiku.
Konkurendi ülevõtmine
Ettevõtte ostmine aitab tihtipeale kõrvaldada konkurente, kuid ostu eesmärk võib olla ka varade, litsentside või töötajate üleostmine, sest see on oluliselt lihtsam, kui kõiki neid aspekte orgaanilisel teel nullist arendada. Näiteks Google ostis 2011. aastal 12,5 miljardi dollari eest Motorola mobiiltelefonide üksuse, et omandada 17 000 patenti ja kaitsta nii enda Androidi operatsioonisüsteemi.
Mida ettevõtet ostes silmas pidada?
Ettevõttele tuleb määrata õiglane väärtus
Kuigi ettevõtte ostmine annab võimaluse kiireks äriarenduseks, kaasnevad sellise tehinguga märkimisväärsed riskid. Esimene neist on rahaline: ettevõtet ostes tuleb selle eest tasuda hind, mis lepitakse kokku ostja ja müüja vahel. Tavaliselt arvutatakse ettevõtte väärtus tulevikus oodatava rahavoo järgi. Enamasti kasutavad osalised firma väärtuse leidmiseks professionaalse nõustaja abi, kes rakendab ettevõttele õiglase hinna määramisel väljakujunenud meetodeid.
Sellegipoolest on hinna määramine keerukas. Niisugune protsess koosneb mitmest muutujast ja eeldustest tuleviku kohta, mis ei pruugi alati realiseeruda. Seega kaasneb ostuga oht maksta rohkem, kui firma tegelikult väärt on. Loomulikult jääb ka võimalus, et soetate ettevõtte tegelikust väärtusest odavamalt!
Ülehindamise võib tingida ka müüjapoolne manipuleerimine, mis mõjutab ettevõtte väärtust. Näiteks võib müüja teadlikult edasi lükata investeeringuid, mis on vajalikud jätkuvaks äritegevuseks (näiteks hooldus või arendus), jättes ostja olukorda, kus tuleb ärisse kohe suuri summasid investeerida. Samuti võib müüja kasseerida klientide nõuded tavapärasest varem, kuid venitada enne tehingut kohustuste maksmisega, jättes need ostja kanda. Veel võib ettevõte näida kasumlikum, kui ta seda tegelikult jätkusuutlikult on: sel juhul teeb firma palju ühekordseid tulu paisutavaid tehinguid (näiteks põhivara müük), mis tulevikus ei kordu.
Hinna moonutamine ei pruugi alati tahtlik olla, kuid igal juhul tasub arvestada, et ettevõtte finantsnäitajad võivad paista tegelikust parema või kehvemana. Selliseid riske maandab korrektne ostueelne äritegevuse analüüs.
Suurema tehingu puhul vajate konkurentsiameti luba
Eesti konkurentsiseaduse järgi tuleb saada konkurentsiametilt vastav luba iga omandamise puhul, kus osaliste eelmise majandusaasta Eestis saavutatud käive kokku ületab 6 miljonit eurot ja vähemalt kahe osalise Eestis saavutatud käive ületab kummalgi 2 miljonit eurot. Seega tasub suurema tehingu puhul ja sektoris, kus on vähe turuosalisi, arvestada riskiga, et konkurentsiamet ei anna tehinguks luba, sest toimuks liigne turu konsolideerumine, st üks ettevõte omandaks liiga suure turuosa: nii võiks tekkida monopol, mis pärsib vabaturgu. Turu-uuringud, läbirääkimised ja muud tehingueelsed protseduurid tuleb teha juba enne konkurentsiameti loa saamist.
Ettevõtte ostuga kaasnevaid riske on võimalik maandada
Eespool nimetatud ja ka muid riske uuritakse tavapärase äritegevuse analüüsi käigus. Selle analüüsi tegemiseks tuleks kindlasti kasutada finantsnõustaja abi, kes annab kindluse, et ei ostetaks n-ö põrsast kotis. Nõustaja oskab aidata ka tehingujärgsel kahe ettevõtte integreerimisel ja tegevuse planeerimisel. Nii saavutatakse tehingu eesmärk - turuosa suurendamine, tuntud kaubamärgi omandamine või uude tegevusvaldkonda sisenemine - ning ühtlasi makstakse selle eest õiglast hinda.
Iga ettevõtte ostmine on oma olemuselt riskantne, kuid riske aegsasti maandades saab arendada oma äri tempoga, mida on orgaanilise kasvu puhul väga keeruline saavutada.
