Analüütik: gaasiühendus Nord Stream2 ei ole äriprojekt ja me peame selle negatiivseteks mõjudeks valmistuma
Kriitikute sõnul ei ole Nord Stream 2-l mingit ärilist mõtet ning Venemaa kasutab gaasijuhet Euroopa survestamiseks ning Ukraina hübriidsõjas.
Debatt selle üle, kas Venemaad Saksamaaga ühendav gaasijuhe Nord Steam 2 ikka on äriprojekt, ei vaibu. Seni on osad hääled debatis kõlanud teistest valjemini, kirjutab sõltumatu rahvusvaheliste suhete analüütik Willem Aldershoff Briti majanduslehe Financial Times arvamusloos.
Gaasijuhtme toetajad on Saksamaa, Prantsusmaa, Briti-Hollandi ning Austria nafta- ning gaasifirmad, mis maksavad kinni poole ühenduse maksumusest, nende riikide valitsused, projekti omanik-Venemaa gaasimonopol Gazprom, firma ehituspartnerid ning kõige lõpuks muidugi Venemaa valitsus. Kõik nad väidavad, et gaasiühendus on puhtalt vaid äriline ettevõtmine. Lõppeks on ju Euroopal tarvis rohkem gaasi ning Venemaa on usaldusväärne tarnija.
Kriitikud seevastu näevad selles geopoliitilist projekti, millega Euroopa sõltuvus Venemaa gaasist edaspidi ainult suureneb, senine läbi Ukraina suunduv gaasijuhe muutub mõttetuks ning Venemaa surve Euroopale kasvab.
Poola, Balti riigid ning mitmed Kesk-Euroopa riigid on olnud koos Ukrainaga projekti kõige avalikumad kriitikud. Ukraina seisab silmitsi eluks vajaliku miljardite dollarite suuruse transiiditasude kaotusega ning riigi idaosas Venemaa sõjaväeoperatsioonide eskaleerumisega.
Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku allutada Nord Stream 2 ELi õigusele. See tähendaks võrguühenduse eraldamist tootmisest ning tarnetest, läbipaistvat ja õiglast hinnakujundust ning kolmandate pakkujate juurdepääsu. See aga nõuaks Euroopa Nõukogu tasemel seadustamist, mille aga need liikmesriigid, kelle firmad gaasijuhet toetavad, on suutnud blokeerida. Kõik see on lugejatele tõenäoliselt tuttav, kuid autorit paneb imestama kui vähe on lääneriikides mainitud mitmete Venemaa energeetikaekspertide üllatavaid analüüse.
Venemaa ekspertide üllatavad analüüsid
Nii avaldas Venemaa suurim pank Sberbank tänavu mais Gazpromi erinevate gaasiühenduste suhtes väga kriitilise raporti. Selle peamine järeldus oli: mitte ükski neist projektidest ei ole majandusliku iseloomuga. Raporti autor, Aleksander Fak, keda varem oli peetud Venemaa parimaks analüütikuks, lasti raporti avaldamise järel kiiresti lahti ning Sberbanki juht German Gref nimetas tema tööd ebaprofessionaalseks.
Augustis ütles konsultatsioonifirma RusEnergy analüütik Mihhail Krutihhin Ameerika Hääle Venemaa üksusele, et Nord Stream 2 on täiesti ebavajalik projekt, sest olemasolevate ühenduste võimsus on juba kaks korda suurem kui Venemaa gaasieksport Euroopasse. Krutihhin nägi kaht põhjust, miks Kreml seda projekti promob: karistada Ukrainat, sest läbi nende riigi ei oleks siis enam vaja gaasi transportida ning anda Gazpromi ehituspartneritele võimalus raha teenida. Krutihhin kinnitas, et Nord Stream 2 ei teeni oma kulusid kunagi tagasi.
Kõige märkimisväärsem oli aga autori sõnul Venemaa Reaalpoliitka Akadeemia presidendi ja Militaarteaduste akadeemia eksperdi Vladimir Prohvatilovi reaktsioon. Ta nõustus Faki järeldustega, kui arvestada ainult rahalist külge. Küll aga kritiseeris ta Faki, kuna viimane ei olnud analüüsis välja toonud olulist eelist: geopoliitilist kasu, mille Venemaa saab Ukrainast mööda minnes.
Ja kõige viimasena toob autor välja tuntud poliitikakommentaatori Julia Latinina, kes pidi riigist oma sõltumatute analüüside pärast lahkuma. Latinina hinnangul on Nord Stream 2 geopoliitiline projekt, mis muudab Saksamaa senisest veelgi suuremaks Euroopa keskuseks ning odavast Venemaa gaasist veelgi sõltuvamaks ning millele on raske asendust leida. See aga tähendab, et Saksamaa muutub Venemaa suhtes oluliselt vähem kriitiliseks.
Latinina prognoosib Ühe tulemusena Ukraina konflikti eskaleerumist ning hübriidsõja järgmist faasi.
Autor tõdeb, et kuna Venemaa ning projekti toetajad Euroopas on sinna juba nii palju raha paigutanud, siis ei ole kahtlust, et see projekt lõpuni viiakse. Parim võimalus oleks tema sõnul allutada gaasiühendus Euroopa seadustele. Nii on see juba teise suurema gaasitarnete pakkujaga- Norra gaasiühendusega. See annab Euroopa Komisjonile mandaadi Venemaaga läbirääkimisteks ning lootuse projekti negatiivsete tagajärgede minimeerimiseks.
