Planeeringu koostamises osalevad mitmed erinevad osapooled – omavalitsus, huvitatud isik, erinevad ametkonnad, keskkonnaorganisatsioonid, kinnistuomanikud ja laiem avalikkus. Nad kõik täidavad enda huvidest, vajadustest ning pädevusest tulenevat rolli. Kes aga vastutab selle eest, et planeeringuotsus oleks osapoolte kokkulepe ja tagaks meile hea elukeskkonna?

Planeerimisprotsess on avalik protsess, kuna see peab tagama kõikide ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava elukeskkonna kujundamise. Seega on hädavajalik, et planeerimisprotsessis osaleksid piirinaabrid ja laiem avalikkus, et samuti esindada ja kaitsta oma huve planeerimisotsuste tegemisel. Kokkuleppe saavutamiseks ei saa rääkida formaalsest avalikkuse kaasamisest, seadusest tulenevate menetlusnõuete detailsest järgimisest. Avalikkusel tuleb võimaldada planeerimismenetluses aktiivselt osaleda kogu planeeringu koostamise jooksul, et tagada laiapõhjalisi arvamusi arvestav ja vastuvõetav planeeringulahendus.

Kõikide eelnevalt kirjeldatud osapoolte huvid, vajadused ja tingimused seob üheks tervikuks planeerija. Just planeerija peab kogu protsessi vältel nägema tervikpilti kujundatavast ruumilahendusest, hindab erinevate osapoolte seisukohti selle tervikpildi valguses ning seob need tasakaalustatud planeeringulahenduseks, milles on esindatud nii arendaja esialgne idee, laiema avalikkuse huvid kui ka ametkondade tingimused idee elluviimiseks.

Planeerimisotsused ei ole jagatud vastutus, kus igaüks vastutab tulenevalt enda pädevusvaldkonnast, huvist või juriidilisest kohustusest. Planeerimisotsused on ühine vastutus, kus parima võimaliku kokkuleppe saavutamisse peab panuse andma iga planeerimismenetluses osaleja – omavalitsus, planeerija, arendaja, pädev ametiasutus ja laiem avalikkus. Kokkuleppe tagamiseks tuleb igal planeerimismenetluses osalejal ennekõike endale otsa vaadata. Mõjutavad need otsused ju meie kõigi elukeskkonda.