„Selleks, et jääda ellu rahvusriigina, meid tegelikult väga ei huvita, mis teenib esimene kaks või viis protsenti inimestest, meid peab huvitama see, mis juhtub alumise 55 protsendiga,“ lausus Kitt.
Küsimusele, mida peaks õppima, et muutuval tööturul hakkama saada, lausus Kitt, et peamine on õppida õppima. Ja peab harjuma sellega, et elu jooksul tuleb pidevalt õppida. Kitt tõi näiteks, et kunagises TPIs õpetati laevade külmutusseadmete mehhaanikuid, kuid enam mitte. „Peame arvestama, et tänased erialad on 10-15 aasta pärast kadunud ja tuleb olla aktiivne ning ümber õppida,“ lausus Kitt.

Eesti tööhõive on suurem kui kunagi varem. Ja hõive määralt oleme Euroopa Liidus tippude tipus, jäädes maha vaid Rootsile ning Saksamaale.

Kui pidevalt räägitakse Eestis tööjõupuudusest ning sellest, et ettevõtjatel ei ole enam kedagi tööle võtta, siis Kiti sõnul on see ebaõiglane. Ta ütles, et teab omast kogemusest töövõimelisi üle 60-aastaseid inimesi, kes justkui ei sobi enam tööturule ja keda ei võeta kuskile tööle.

„Kui oled 62+ kõrgharidusega eluaeg juhtival kohal kaubanduses töötanud, siis täna sind ei taha mitte keegi,“ tõi ta näite.

Nutikast spetsialiseerumisest ning eelisvaldkondade toetamist puudutavale küsimusele vastates lausus Kitt, et ei ole võimalik panna majandust Exceli tabelisse ja siis otsustada, milliste valdkondade toetamine on kõige kasulikum. Või õigemini oleks seda väga lihtne teha, kuid see ei ole arukas, sest me ei suuda prognoosida, mis tulevikus juhtub. „Võitjad tulevad sealt, kust me ei oska ennustada,“ lausus Kitt lisades, et meil peab olema meelekindlust eilsetesse võitjatesse mitte panustada, sest nad saavad isegi hakkama.

Kiti sõnul püsib Eesti majandus täna töötleva tööstuse ekspordil ja sellest riiki tuleval rahal.

Kitt märkis, et väikeriigi majanduse suurim kaitse kriiside vastu on hajutatus ning Eesti majanduskasv on selle ilmekas näide.

Kiti sõnul ei saa aga rääkida Eesti majandusest kui ühest tervikust, Nii näiteks kannatas Ida-Virumaa tugevalt nafta hinna languse tõttu, samas kui Eesti majandus üldiselt tervikuna sellest võitis.

Kiti sõnul oleme suhteliselt hästi suutnud ära kasutada eelised, mis puudutavad näiteks ajalooliselt kõrgel tasemel reaalainete õpet. Sellest ka meie suhteliselt kõrge inseneride kvaliteet ning idufirmade võime hästi raha kaasata. Küll aga ei loo idufirmad loomingulisust ja Kiti sõnul peame suutma ühendada reaal- ning humanitaarvaldkonnad.

Swedbanki juhi sõnul ei ole ettevõtetel õigust kurta, miks koolid ei õpeta neile vajalikke spetsialiste. „Minge ülikoolide juurde ettepanekutega, looge stipendiume,“ soovitas Kitt, lisades, et ülikoolid on koostööst väga huvitatud.