OECD tööturuekspert selgitab mida teha, et robotite pealetungis mitte elu hammasrataste vahele jääda

Kuigi maailma muutumise ning tehnoloogia arenguga otseselt automatiseeritavaid ehk täielikult kaduvaid töökohti kokkuvõttes ülipalju ei olegi, siis on väga palju neid töökohti, mille olemus muutub ja muutustega hakkama saamiseks peavad kõik olema valmis terve elu aktiivselt uusi oskusi omandama, tõdes OECD tulevikutöö ekspert Paolo Falco Kutsekoja konverentsil.

Falco oma kolleegidega üritab aru saada kuidas megatrendid tööturgu mõjutavad. Need megatrendid on tehnoloogia ning digitaliseerimine, globaliseerumine ning elanikkonna vananemine. Nii kasvab tööstusrobotite tarnimine hüppeliselt, 30% OECD riikide töökohtadest sõltuvad kaubavahetusest ning kui aastal 2015. oli ühe pensionäri kohta 4 töötegijat siis aastal 2050 vaid kaks.

Kui inimesed küsivad, kas robotid tulevad ja võtavad meie töökohad ära, siis seda tõenäoliselt ei juhtu, sest ka varem ajaloos ei ole tehnoloogia areng töökohti vähendanud. Töökohti on juurde tulnud, kuid muutunud on töö iseloom, töö sisu. Nii tõi ta konverentsil näiteks Saksamaa ajakirja Der Spiegel esikaaned aastast 1964, 1978 ja 2016, mis rääkisid robotite pealetungist.

OECD avaldab oma tööturgu puudutava laiapõhjalise uuringu tuleva aasta aprillis, kuid üldiselt võib öelda, et kuigi täielikult automatiseeritud töökohad saavad olema suhtelised väiksearvulised, siis väga palju on neid töökohti, mida digitaliseerimine oluliselt muudab. Inimesed peavad õppima, kuidas oma tööd teistmoodi, uutmoodi teha.

Millised on aga oskused, mida automatiseerimine oluliselt ei ohusta? Falco sõnul on need esitlusoskused, teiste mõjutamine, programmeerimiskeelte kasutamine ning teiste õpetamine.

Automatiseerimine ohustab aga infovahetust, müüki ja kõike seda, mida tehakse oma sõrmede ning kätega.

Ehk siis inimestele jääb siiski kõik see, mida seotakse inimlikkusega, kus on tarvis suhtlemis- ning empaatiavõimet.

Olulised inimeste enda eelistused

Falco sõnul on robotite tuleku taustal palju teisi faktoreid mis kas soodustavad või vastupidi pidurdavad robotite kasutuselevõttu. Üks nendest on inimeste endi eelistused, sest mitte igal pool ei ole inimesed valmis roboteid nägema.

Kui kosmoseuuringutes ning andmetööstuses oli see tavaline, siis näiteks tervishoius, hooldusteenustes ning hariduses ei ole inimesed selleks valmis. „Inimene ei ole valmis selleks, et meditsiiniõe või õpetaja asemel seisab ta silmitsi robotiga," rääkis Falco.

Nende kolme megatrendi tulemusena muutub tulevikus töö kvaliteet ning Falco sõnul palgakasv stagneerub, töö muutub ebastabiilseks ja tekivad uued töövormid.

Mida saab enda karjääri arendamiseks ära teha

Mida siis teha, et tuleviku töös mitte elu hammasrataste vahele jääda?

Falco sõnul tuleb loobuda mõtteviisist, et kord koolis õpitut saab eluaeg kasutada. Tuleb harjuda sellega, et õppida tuleb pidevalt, uusi oskusi tuleb omandada nii 40, 50 kui 60-aastaselt. See võib tunduda harjumatu ja isegi imelik nii töötajale kui tööandjale.

Falco sõnul peavad ka tööandjad aru saama, et kui inimene läheb uuesti kooli, ei tähenda see, et ta oleks milleski läbi kukkunud, vaid hoopis seda, et ta tahab ennast arendada ning oma oskusi parandada. „35-aastaselt uuesti teist eriala õppima asumine ei ole CV-s halb, kuigi paljud tööandjad on seda seni niimoodi vaadanud," rääkis ta.