Maksuamet puistas Lääne-Virumaa ehitusplatse. Iga viiendat ettevõtjat kahtlustatakse ümbrikupalga maksmises

Maksu- ja tolliameti töötajad külastasid novembris seitset Lääne-Virumaa ehitusobjekti, kus töötas 37 äriühingut. Nendest ümbrikupalga kahtlusega ettevõtteid oli seitse.

"Ümbrikupalga kahtlusega ettevõtted on need, kus palgatase on oluliselt madalam kui tegevusvaldkonna keskmine piirkonnas," selgitas maksu- ja tolliameti maksuauditi üksuse juht Külli Koidumäe.

Tema sõnul tegeleb amet ümbrikupalga kahtlusega ettevõttetega edasi ja pöörab tähelepanu sellele, et töötajate palgad saaksid deklareeritud ning maksud nendelt õiges mahus tasutud. "Äriühingute suhtes alustatud menetlused selgitavad välja nende tegeliku maksukohustuse," lausus Koidumäe.

Ka rõhutas ta, et ka töötaja peab aru saama, et ümbrikupalka teadlikult vastu võttes langeb vastutus ka talle. "Kui töötaja palgalt on maksud tasumata, tuleb tal endal tasumata tulumaks deklareerida füüsilise isiku tuludeklaratsioonis," ütles ameti maksuauditi üksuse juht.

Ühtlasi ilmnes Lääne-Virumaa ehitusplatsidel käies ja kokku 76 inimese registreeringut töötajate registris kontrollides, et registreerimata oli neist kolm inimest, kellest üks oli äriühingu juhatuse liige.

"Nõustasime ühe äriühingu juhatuse liiget, kelle avastasime ehitusel töötamast. Ei ole vahet, kas olla juhatuse liige või mitte, tööd tehes ja sellelt tasu saades, tuleb ennast ka registreerida ja palgalt maksud tasuda," ütles Koidumäe.

Maksuametniku sõnul peab ka juhatuse liige, kes osaleb aktiivselt äriühingu tegevuses, mille tagajärjel tekib ettevõttel kasum, olema töötamise registris registreeritud.

Maksu- ja tolliameti eesmärk on ümbrikupalga saajate osakaalu vähendada 2021. aastaks 4%-ni. Selleks jätkab amet ümbrikupalkade maksmise ja käibe varjamise tuvastamiseks vaatlusi üle Eesti.