Ansip Euroopa Komisjoni suurest plaanist: tehisintellekt ei ole tore hobi, see on meie tulevik
"Mul on hea meel, et Euroopa riigid on teinud suuri edusamme. Oleme otsustanud koondada ühiselt andmed – tehisintellekti tooraine – näiteks sellistes sektorites nagu tervishoid, kus tehisintellekt aitaks parandada vähi diagnostikat ja ravi," kirjeldas digitaalse ühtse turu eest vastutav eestlasest asepresident Andrus Ansip.
Ta lisas, et plaan on hakata koordineerime ka investeeringuid. "Meie eesmärk on suurendada era- ja avaliku sektori investeeringuid 2020. aasta lõpuks vähemalt 20 miljardi euroni. See on väga oluline majanduskasvu ja tööhõive seisukohast. Tehisintellekt ei ole tore hobi, see on meie tulevik," lausus Ansip.
Kavas pakutakse välja ühismeetmed liikmesriikide, Norra, Šveitsi ja komisjoni tihedamaks ja tõhusamaks koostööks investeeringute suurendamisel, andmete kättesaadavuse parandamisel, oskuste suurendamisel ja usalduse tagamisel.
Komisjon on kavas veendunud, et parem koordineerimine on hädavajalik, et Euroopast saaks maailma juhtiv piirkond tipptasemel, eetilise ja turvalise tehisintellekti arendamisel ja kasutuselevõtul.
Liikmesriikide, Norra, Šveitsi ja komisjoni esindajad on viimase kuue kuu jooksul korduvalt kohtunud, et teha kindlaks sünergiad ja ühismeetmed, mis vaadatakse läbi ja mida ajakohastatakse igal aastal. Esikohale on seatud avaliku huvi valdkonnad, nagu tervishoid, transport ja liikuvus, julgeolek ja energeetika. Kokku lepiti järgmises.
1. Investeeringute suurendamine partnerluste kaudu
Võrreldes näiteks USA ja Hiinaga, investeeritakse ELis tehisintellekti vähe ja killustatult. Täna esitatud kavaga nähakse ette koordineeritud investeerimine, et suurendada sünergiat ja investeerida vähemalt 20 miljardi euro eest avaliku ja erasektori vahendeid tehisintellekti teadusuuringutesse ja innovatsiooni alates praegusest kuni 2020. aasta lõpuni ning üle 20 miljardi euro eest aastas järgmisel aastakümnel.
Riikide investeeringute täiendamiseks investeerib komisjon 2020. aastaks omalt poolt 1,5 miljardit eurot, mida on 70% rohkem kui aastatel 2014–2017. EL tegi ettepaneku investeerida oma järgmises pikaajalises eelarves (2021–2027) tehisintellekti igal aastal vähemalt 7 miljardit eurot programmist "Euroopa horisont" ja digitaalse Euroopa programmist.
2. Euroopa andmeruumide loomine
Tehisintellekti tehnoloogia arendamiseks peavad olema kättesaadavad suured, turvalised ja usaldusväärsed andmekogumid. Komisjon loob koos Euroopa riikidega ühised Euroopa andmeruumid, et muuta piiriülene andmete jagamine sujuvamaks ning tagada samal ajal täielik vastavus isikuandmete kaitse üldmäärusele.
Erilist kasu saab tehisintellektist tervishoiusektor – komisjon toetab koostöös liikmesriikidega sellise ühise terviseandmebaasi loomist, mis sisaldab patsientide antud anonüümset teavet tervisekahjustuste kohta, et parandada tehisintellekti tehnoloogia abil vähi diagnostikat ja ravi.
3. Talentide, oskuste ja elukestva õppe toetamine
Euroopa talendid on tehisintellekti arendamiseks ja kasutamiseks hädavajalikud, kuid ELi riigid seisavad silmitsi IKT spetsialistide nappusega ja neil puuduvad tehisintellekti jaoks mõeldud kõrgharidusprogrammid.
Seepärast toetab komisjon koos Euroopa riikidega tehisintellekti valdkonna kraadiõpet, kasutades näiteks sihtotstarbelisi stipendiume. Komisjon jätkab ka digioskuste ja elukestva õppe toetamist kogu ühiskonnas ja eriti tehisintellektist enim mõjutatud töötajate seas, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud tema tehisintellekti strateegias.
4. Eetilise ja usaldusväärse tehisintellekti arendamine
Tehisintellekt tõstatab uusi eetilisi küsimusi, näiteks potentsiaalselt kallutatud otsuste tegemine. Kooskõlastatud kava eesmärk arendada tehnoloogiat, mis austab põhiõigusi ja eetikareegleid.
Euroopa eksperdirühm, kes esindab akadeemilisi ja ettevõtlusringkondi ning kodanikuühiskonda, töötab tehisintellekti arendamise ja kasutamise eetikasuuniste kallal. Eesmärk on viia Euroopa eetiline lähenemisviis maailma tasandile.
