Euroopa Keskpangal on homme ajalooline päev. Intressitõusu ootused lükkuvad kaugemale
3-kuu euribori tuletistehingud näitavad, et miinusmärk euribori eest võiks kaduda pärast 2020. aasta septembrit, kuid näiteks ühe protsendist euribori ei oodata veel isegi 2023. aasta septembris.
Huvitav saab olema, kas ja kuidas keskpank võtab investorite muresid maha. Nimelt euroala majandus on nõrgenemas, hirmu külvavad Itaalia, brexit ja kaubandussõjad. Uuematest arengutest võiks veel lisada Prantsusmaa eelarve suuremasse defitsiiti laskmine.
Reuters pani kirja viis küsimust Euroopa Keskpangale millele tahetakse vastuseid keskpanga selle aasta viimaselt pressikonverentsilt.
Kuidas EKP plaanib tegeleda euroala nõrgeneva majanduse probleemiga?
Tõenäoliselt teatab EKP, et majandus on piisavalt tugev, et lõpetada neli aastat kestnud rahatrükk. Kuid novembris kasvas euroala tootmisaktiivsus kahe aasta aeglasemas tempos, Saksamaa majandus langes kolmandas kvartalis esmakordselt alates 2015. aastast, Tol ajal hakkas keskpank turgu rahaga üleujutama. Ökonomistide arvates trimmib keskpank majanduskasvuootuseid, kuid hindab, et riskid on tasakaalus.
Kas keskpank muudab intressiootuseid?
Turul on viimastel nädalatel nõrkade makroandmete nagu kaubandussõdade ja turukõikumiste tõttu alanenud keskpanga intressitõstmise ootused. Rahaturu vaate kohaselt ootavad investorid tuleval aastal Euroopa keskpangalt vaid 80 protsendise tõenäosusega baasintressi 0,1 protsendi võrra tõstmist. Alles novembris võeti seda kui kindlat asja ehk intressitõusu tõenäosuseks hinnati 100 protsenti.
Juunis teatas keskpank, et nad hoiavad intressid tuleva aastani muutumatuna. Viimaste keskpankurite kommetnaaride kohaselt on nad jätkuvalt mures majanduskasvu väljavaate pärast.
“Nad tõstavad intressi suvel või tuleva aasta lõpus, kuid selle aja jooksul võib veel palju juhtuda,” ütles varahaldusfirma Brewin Dolphini analüüsijuht Guy Foster.
Kuhu on jäänud kauaoodatud põhiinflatsiooni kasv?
Kui tavainflatsioon on juba kuid kahe protsendi kandis, siis humanoidide inflatsioon ehk hinnatõus ilma toidu- ja kütusehindadeta pakub keskpangale jätkuvalt pettumust. Niinimetatud põhiinflatsioon oli novembris ainult 1,1 protsenti.
Mida teeb EKP lõppevate võlakirjade reinvesteerimise osas?
Investoreid huvitavad nüansid, et kuidas keskpank reinvesteerib lõppevate võlakirjade raha.
Mis saab TLTRO-st?
Vahest on oodata uut mitmeaastast laenuprogrammi pankadele, kuna suunatud pikaajaline refinatseerimislaenu tähtaeg (TLTRO) läheneb. Itaalia, Hispaania, Portugali ja Kreeka pangad pole ikka vabanenud harjumusest võtta keskpangast TLTRO programmi raames laenu. See tähendab, et nende maade rahavaesed pangad jäävad TLTRO lõppedes sõltuma iganädalastest keskpanga oksjonitelt laenatavast rahast.
Kui uut TLTRO-d ei tule, siis ajab nende laenunõudlus üles pankadevahelise rahaturu intressi ja laenuhinna kogu majandusele. Sestap on maad võtmas uue TLTRO jutud. Tõnäoliselt lükkuvad need arutelud siiski tulevasse aastasse.
