Eesti IT-juht e-residentide kemplusest pankadega: järelikult on muid teenuseid rohkem vaja
Kuigi eelmisel nädalal võttis parlament vastu seaduse, mis lahendab e-residentide jaoks ära probleemi, mis neil tekkis, kui siinsed pangad hakkasid nende pangakontosid sulgema või keeldusid nende avamisest. Välismaiste makseasutuste aktsepteerimine toob aga vähe kasu Eesti majandusele, mistõttu võiks siinsed ettevõtjad rohkem mõelda, kuidas e-residentidele muid teenuseid pakkuda.
"Meie jaoks on kindlasti kahetsusväärne, et Eesti pankadega on lugu nii nagu ta on - et rahapesu murepilved on Eesti panganduse kohal -, see on kahetsusväärne ja lubamatu," märkis Eesti IT juht, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium asekantsler Siim Sikkut, viidates piirangutele, mistõttu siinsed pangad on sunnitud väga karmilt jälgima rahapesuvastaseid reegleid ja see on hakanud mõjutama ka e-residentide võimalusi Eesti pankades kontosid avada.
"Seetõttu paraku aga ongi kogu tegevuskeskkond karmistunud. Ehk nendes oludes me e-residentsuse vaates ei saa kindlasti pankadele nii palju toetuda, kui me algselt, kunagi aastaid tagasi mõtlesime," rääkis Sikkut. Ta lisas, et hiljutine seadusemuudatus, mille järgi hakatakse e-residentide puhul ka välismaiseid makseasutusi aktsepeerima, võimaldab neil jätkuvalt toimida. Sellest tuleb aga väga vähe kasu Eesti majandusele.
"Meie väljakutse ongi, et kui me panganduse kaudu saame Eestisse vähem majanduslikku tulu nende arvelt, siis järelikult on muid teenuseid rohkem vaja," lausus Sikkut. Tema sõnul on järgmisel nädalal avalikustamisele minevad e-residentsuse programmi ettepanekud just sellele suunatud, mis võiks olla e-residentsuse programmi järgmine tase, kuidas e-residentide kasu ja mõju Eesti majandusele saaks veelgi suurendada.
"Ma arvan, et Eestis veel liiga vähe ettevõtjaid saab aru, milline kliendikamp nende õuel ootab teenuseid. Seal seda innovatsiooni ja uute teenuste arendamise kohta on päris palju," põhjendas Sikkut. Ta märkis, et e-residentsuse programmi ettepanekud toovadki välja, kuidas seda saaks innustada ja hoogustada.
Hoolimata viimasel aastal Eesti pangandust tabanud rahapesuvarjust on huvi e-residentsuse programmi vastu kogu aeg kasvanud. E-residentide arv on 50 000 ringis. Ühtlasi sai alles hiljuti lugeda, et e-residentsuse programm on tänaseks teeninud 10 miljonit eurot. Sikkuti sõnul ületab see juba kaugelt neid ootusi, mis programmi loomisel olid.
"Meie jaoks üllatav on see, et nad loovad töökohti kiiremini, kui me arvasime," tõi ta näitena välja. Nii on riik e-residentsuse programmi raames teeninud tulu erinevatelt maksudelt, mis e-residendid ise maksavad, riigilõivudelt ning maksudelt, mida maksavad teenust ostvad ettevõtted.
