MIDA JÄLGIDA?

Esiteks tuleb endale valida valuutapaarid, millega soovid kaubelda. Marginaaliga kaubeldes on mõttekas noppida mõned, mis rohkem huvi pakuvad ja süveneda nende hingeellu, õppida neid läbinisti tundma. Oluline on jälgida mõndade paaridevahelisi korrelatsioone, nagu näiteks ETH/USD ja BTC/USD, mis on omavahel tugevalt hinnaliikumises seotud ning mille vahel on positiivne korrelatsioon, ja XRP/BTC ning BTC/USD, mille vahel on negatiivne korrelatsioon.

Teine probleem või eelis on see, et võimenduse tase krüptovaluutadega kaubeldes on suhteliselt madal 1000 euro puhul. Võimendus näitab mitu korda väiksemat summat on vaja positsiooni nominaalväärtusest tehingu tagamiseks.

Selle tulemusel tuleb jälgida minimaalset tehingusammu lot’ides. Lot’iks nimetatakse standardiseeritud tehingumahu ühikut (100 000 baasvaluuta ühikut, 100 barrelit naftat, 100 untsi kulda, 1 Bitcoin).

Näiteks BTC/USD ühe loti suurus on 1 BTC, minimaalne tehingu suurus on 0.1 lot’i. Hetkel on minimaalne tehingusamm võrdeline 300 euroga, mis moodustab 30% algkapitali suurusest ja on ilmselgelt suur risk (kui võimendus on 1:2, siis on positsiooni nõutud marginaal pool tehingu nominaalväärtusest ehk 150 eurot).

Kui näiteks võtta XRP/BTC, siis ühe loti suurus on 1000 XRP ja minimaalne tehingumaht on 1 lot. Kui 1000 XRP teisendada ümber eurodesse, saame kokku ligi 260 eurot ning lisada sinna 1:2 võimendus, siis minimaalne positsiooni suurus on 130 eurot.

ETH/USD´l on ühe lot’i suurus 1 ETH ja minimaalne tehingu samm on 0.1 ühikut. Viimase puhul tundub juba üsna mõistlik, sest astudes 0.1 lot’i suurusega tehingusse, riskid sa summa väärtusest (hetkel) 8 euroga, mis on 1% kogu riskikapitali suurusest. Sellest saab järeldada, et instrumentide spetsifikatsioonid tuleb korralikult üle vaadata ja pidevalt meeles pidada.

Valides alguses õige instrumendi, millega kaubelda välistame olukorra, kus peale ühe tehingu likvideerimist on suur osa riskikapitali väärtusest vähenenud.

Kolmas oluline teema on hinnavahe ostjate ja müüjate vahel (edaspidi spread). Krüptovaluutadega Admiral Markets´i platvormil kaubeldes on spread 1% ja see on oluline faktor kauplemismeetodi valimisel.

Kui ühe Bitcoini hind on 3000 eurot, siis hinnavahe ostjate ja müüjate vahel on fikseeritud 30 euroga. Siiamaani on kaupleja harjunud 0.5 punktise hinnavahega kauplema (hind liigub korraga 0.5 punkti). 1% spread tähendab, et väikeste hinnaliikumiste pealt on raske tulu teenida, kui sinna juurde lisada veel madal võimendus. Kuna küptovaluutadega kauplemisel puuduvad komisjonitasud, siis ostjate ja müüjate hinnavahe toimib teenustasuna.

Neljas tähelepanek on SWAP´id ja mida need tähendavad CFD juures. SWAP on summa, mis debiteeritakse või krediteeritakse sinu kontole, kui su tehing kantakse üle järgmisesse kauplemispäeva. Lühikestele ja pikkadele positsioonidele on erinevad SWAP´i tasud ning need olenevad instrumendi valikust. See tasu tuleb mängu siis, kui hoiad positsioone, mis kestavad mitu nädalat või kauem. Tulemusena võivad kulud ulatuda omajagu suureks.

STRATEEGIAVORMID

Aktiivne päevasisene kauplemine

See põhineb ühe päeva jooksul avatavatel ja suletavatel lühiajalistel positsioonidel. Kaupleja sulgeb päeva lõpus positsioonid ja väljub turult. Nimetatud strateegias võib kasutada nii trendi järgi kui trendile vastu kauplemise elemente, samuti muid meetodeid.

Sving kauplemine

Teine strateegia vorm, mis sobiks antud konteksti on sving kauplemine. Kaupleja püüab siin kasutada lühiajalisi impulsse (laineid), mis on suuremamahulise trendi osaks. Harilikult tekivad sellised kõikumised fundamentaalsete tegurite mõjul. Kuna krüpto on enamasti spekulatiivne, siis kasutame rohkem tehnilisi indikaatoreid.

Sving kauplemise lisame siia juurde strateegiana, mida saab kasutada siis, kui mingil põhjusel ei ole võimalik kaubelda aktiivselt. See meetod nõuab vähem jälgimist ja kauplemist teostatakse oluliste võtmepunktide juures, näiteks uue trendi tekkimisel või kui turg liigub külgepidi.

RISKID CFD-DEGA KAUPLEMISEL

CFD-dega ehk hinnavahelepingutega kauplemisel kaasnevad mitmed riskid, mida kaupleja peab arvesse võtma. Suurimad riskid kaasnevad turgudest tulenevalt. Seda ennekõike põhjusel, et CFD-sid kaubeldakse tagatise alusel ja sellega kaasnev positsiooni võimendusefekt suurendab riske koheselt. Selline kauplemine ei ole sobilik kõigile ja on spekulatiivse iseloomuga.

CFD-dega kauplemise puhul tuleb olla teadlik, et tegemist on tuletisinstrumendiga. See tähendab, et te pakute alusvara hinna muutumise suuna peale ja te ei oma seda alusvara, mille suhtes panuse teete. Hinnavahelepingul on sarnasus futuuridega, aga erinevus tekib lepingu arveldamisel, mis toimub ainult rahas.

Tagatisnõuded on CFD puhul üldjuhul väikesed ja seeläbi saab kaupleja kontrollida väiksema rahaga tunduvalt suuremat positsiooni. Riskide hajutamise mõttes võib Admiral Markets oma äranägemise järgi muuta osadelt või kõigilt klientidelt nõutavaid tagatisi, avatud või uutelt positsioonidelt.

Admiral Markets´il on õigus tagatisnõude mittetäitmise korral likvideerida sinu positsioonid ilma ette teatamata ja võib tekkida kohustus puudujääk katta. On oluline mõista, et CFD-ga kauplemisel võib kahjum osutuda suuremaks kui algne kontole tehtud sissemakse.
Täpsemalt leiate: https://admiralmarkets.ee/risk-disclosure

Uuel nädalal saab kaupleja kauplemisega algust teha ning selle põhjal määratleme ja analüüsime seda tehnilise poole pealt.

Emil Koplimäe
Silvia-Kairet Põld
Vigil Capital

Jaga
Kommentaarid