CentARi vanemanalüütiku Janno Järve sõnul on huvitav, et meeskonnajuhtide hinnangud juhtimisele on langenud isegi rohkem kui nendel töötajatel, kes ise juhtimisega ei tegele. Samas toob ta välja, et erasektoriga võrreldes on avaliku sektori töötajate hinnangud vahetule juhtimisele siiski veidi kõrgemad.

„Vahetu juht peab olema justkui usaldusisik oma osakonna töötajatele ja vahemees juhtkonnaga suhtlemisel. Sellist kahesuunalist rolli ei ole kerge täita,“ tõdeb Järve. Tema sõnul on töötajate jaoks on aina olulisem see, et neid usaldatakse oma tööülesannete täitmises ning keegi ei käi nii-öelda kuklas hingamas ja tööd pidevalt kontrollimas.

Samas hinnatakse ka juhi oskust lahendada töökollektiivis tekkinud konflikte ning anda töötajatele arendavat tagasisidet.

Tippjuhilt oodatakse Järve sõnul selget arusaama organisatsiooni üldisest suunast ja tulevikueesmärkidest. „Sellised juhid, kes kas ei oma selget pilti oma asutuse igapäevatööst või ei suuda seda oma töötajatele maha müüa, ei tekita ka enda vastu usaldust. Töötajaid innustab see, kui nende juht ei nõua ainult tulemusi, vaid suudab ka selgitada, miks need tulemused vajalikud on ja mida kõigi ühine panus tulevikus muuta võib,“ ütleb Järve.

Omamoodi kõnekas on ka see, et suhtumine nii tipp- kui ka vahetutesse juhtidesse kõige parem just nende töötajate seas, kes on asutuses töötanud suhteliselt lühikest aega. „Mida suurem staaž, seda kriitilisemaks muutuvad ka hinnangud,“ tõdeb Järve.

CentAR kogus veebiküsitluse käigus 4375 avaliku sektori teenistuja tagasiside ja kõrvutas tulemused 500 erasektori töötaja hinnangutega. Ühtekokku hangiti vastuseid 18 erineva teemavaldkonna kohta, vastajatel paluti näiteks hinnata oma rahulolu töökollektiivi ja juhiga, arengu- ja karjäärivõimalusi, töötasu ja töökoormust.