Mura, muri ja muda – ettevõtte ressursivargad
Ettevõtte protsessidest tuleb järjekindlalt eemaldada kõrvalekaldeid, mis nõuavad oma ebaefektiivse iseloomu tõttu rohkem ressursse kui tarvis. Selleks identifitseeris lean'i eestvedaja Toyota kolm peamist kõrvalekaldeid tekitavat valdkonda, millele tähelepanu pöörata: mura, muri ja muda.
Mura on jaapanikeelne väljend iseloomustamaks ebaühtlust või reeglipäratust. Näiteks põhjustab ebaühtlane müügiosakonna tegevus (kuu lõpus pingutavad rohkem, et müüki täis teha) palju raiskamist, mille tagajärjel väärtusahel pikeneb ning ettevõte kulutab rohkem. Üsna sageli on ebaühtluse tagajärjeks muda.
Jaapanikeelset nimetust muri kasutatakse töötajate või süsteemide ülekoormatuse kirjeldamiseks. Neid tekitavad nn pudelikaelad ja muud organisatsiooni süstemaatilised probleemid, mis koormavad üle töö tegemiseks vajalikud ressursid. Kui ressursid ei suuda täita neile esitatavaid nõudmisi, tekivad probleemid nii motivatsioonis kui ka toodangu või teenuse kvaliteedis.
Muda (eesti keeles mõttetus, liiasus, raiskamine) on tuntud oma seitsme raiskamise tüübi poolest, mille autor oli Toyota Motorsi omaaegne peainsener Taiichi Ohno. Kuigi ettevõtlussektoriti võivad tüübid mõneti erineda, loetakse algupärasteks raiskamisteks järgmisi seitset raiskamist.
1. Ületootmine - loetakse üheks suuremaks väärtust mittelisavaks tegevuseks. Sealjuures eksisteerib kaht tüüpi ületootmist: toodetakse (või tellitakse) liiga palju või liiga vara. Selle tagajärjel tekib vajadus täiendavate toormaterjalide järele, logistika tarbeks vajatakse lisataarat ja ressurssi käitlemisele kulub rohkem. Ülemäärane laovaru tekitab aga laopinna koormamist ning täiendavat kulu laoarvestusele. Seda raiskamise tüüpi loetakse ka kõige suuremaks, kuna tekitab omakorda kõiki järgnevaid.
2. Transport - igasugune transport, olgu siis pooltoodete või dokumentide, tekitab täiendavat kulu ettevõttele ning on põhjustatud kehvast hoonete, ruumide või töökohtade asetusest.
3. Laovaru - ületootmise tagajärg, millega püütakse tavaliselt katta kehva planeerimist, tarnijate hiliseid saadetisi, seadmete rikkiminekut, praaki jne.
4. Defektid ja eksimused - suur hulk defekte või vigade parandamist näitab, et sisemiste protsesside kvaliteet on nõrk. Selle parandamisel on võimalik kulusid oluliselt kokku hoida. Näiteks 10% veamäär pikendab kogu ahela ajalist kestust kuni 40% (kuna kehva kvaliteediga tooted/teenused tuleb uuesti või ümber teha).
5. Ootamine - asjata ei öelda, et aeg on raha. Millegi või kellegi järele ootamine takistab protsessidel kulgemast ning tekitab seetõttu tarbetuid tööpingeid ning kulu. Kui võtmeprotsess (pudelikael) peaks millegi järele ootama, tekitab see suurt kahju kogu ettevõtte võimekusele.
6. (Ülemäärane) liikumine - see on seotud ergonoomikaga ning hõlmab endas kõike, millega on võimalik energiat kokku hoida. Igasugune kõndimine, millegi järele ulatumine, tassimine või otsimine röövib aega ja jaksu ning pikendab omakorda töö sooritamise aega.
7. Ülemäärane töötlemine - väljendub mingi töö tegemises rohkem, kui vaja. Näiteks kui kasutatakse kaubaaluse pakendamisel rohkem pakkekilet, kui tegelikult selle stabiilsuse tagamiseks vaja oleks.
Enamik ettevõtteid raiskavad hämmastavalt palju, mis suurendab oluliselt nende tegevuskulusid.
Niisiis on kõik eespool nimetatud kolm valdkonda omavahel tugevalt seotud. Võtame näiteks kasvõi kaupade ühel ajal logistikakeskusesse saabumise. Kuna nende saabumine päeva lõikes on ebaühtlane (mura), tekib selle tagajärjel hilisel õhtutunnil töö ülekoormatus (muri), süsteemid muutuvad pudelikaelaks, tekib stress ja kasvab vigade hulk ehk sisuliselt tekitame muda.
