KOLM LUGU | Soome kodanikupalga eksperimendis osalejad räägivad, mis kahe aasta jooksul nende elus muutus ja mis edasi saab
Viimased 560 euro suurused kodanikupalga ülekanded tegi Soome riik detsembri alguses, vahendab Soome ärileht Taloussanomat. Kolm eksperimendis osalema valitud soomlast olid nõus rääkima, mis kahe aasta jooksul nende elus muutus.
Kui 56-aastane Tampere elanik Aila Jeskanen sai teada, et tema on üks nendest 2000 inimesest, kes hakkab riigi käest kaheks aastaks kodanikupalka saama, tundis ta ennekõike kergendust. Jeskanen oli töötanud turismisektoris koristajana, kuid pidi 2009. aastal tervise tõttu tööl käimisest loobuma.
Töötupõlve veetis naine mitte ainuüksi uut tööd otsides, aga ka Soome sotsiaalkindlustusameti Kelaga bürokraatiasõda pidades. „See jama lõppes suuresti ära, kui riikliku miinimumsissetuleku eksperiment algas,” märkis Jeskanen, kes ei pidanud enam raiskama aega pideva vormide täitmisega, vaid sai keskenduda töö otsimisele.
Sai korralikule tööle
Mikkelis elava 31-aastase Veera Lintuneni jaoks tegi kodanikupalk esialgu elu keerulisemaks, sest eksperimendi alguses, jaanuaris 2017 oli ta töötu ja sai töötu abiraha. Nüüd aga maksti talle seda kodanikupalka tõttu vähem, tema igakuine sissetulek vähenes 40 euro võrra.
Kuue-aastase lapse ema olukord paranes aga kiiresti, kui ta sai tööle hooldusõena. Naisel on nüüd regulaarne sissetulek ja püsiv töökoht. „Pärast tööle minekut on riiklik miinimumsissetulek olnud kena lisandus mu palgale. Tänu sellele on arved makstud ja oleme saanud ka vajalikke asju osta,” rääkis Lintunen, kes pani ka osa rahast kõrvale.
Oulus elava 47-aastase Jarkko Karhuneni jaoks mõjus kahe-aastane kodanikupalk julgustavalt. IT-taustaga mees oli varasemalt töötanud ühes ettevõttes, kes tegi Nokiale allhanget, kuid pärast seda, kui teda eksperimendis osalema valiti, otsustas ta muuta oma elu täielikult.
Karhunen asutas oma ettevõtte, veebi šokolaadipoe, mis müüb väiketootjate tehtud toodangut. „Ma ei oleks sellega algust teinud, kui mind ei oleks valitud riikliku miinimumsissetuleku eksperimendis osalema. Ilma sellise püsiva sissetulekuta oleks minu jaoks väga riskantne olnud ettevõtjaks hakata,” rääkis mees.
Kas sellest summast piisas?
Avalikkuses on Soome kodanikupalga ühe suurima kriitikana välja toodud, et summa, mida selle käigus eksperimendis osalejatele maksti, oli liiga väike, et tõestada kodanikupalga mõttekust. Eksperimendis osalejad on mõnevõrra teisel arvamusel.
„Minu kulutuste jaoks oli see piisav. Muidugi, kinopileteid sa ei osta ega uut hobi sa sellega ei alusta, kuid vajalikud kulutused saab selle summa eest tehtud,” märkis Aili Jeskanen. Veera Lintunen nõustub temaga.
„Hooldusõe palga juures oli 560 eurot väga kena igakuine preemia. Mulle on raha alati andnud teatava hingerahu,” rääkis noor naine. Iseäranis hea oli see siis, kui ta töötu oli, siis tal oli vähemalt teadmine, et see raha laekub igal kuul kindlaks kuupäevaks.
Jarkko Karhuneni sõnul kadus tal kodanikupalka saades ära õigus teatud toetustele, seega tema elujärg mõnevõrra halvenes. Küll aga ütles mees, et ta kunagi ei mõelnud summa peale, mis ta kodanikupalgana sai, küll aga selle peale, et kui ta poleks seda saanud, poleks tal enda ettevõtet.
Mis edasi saab?
Eksperimendi lõpp muudab kolmest eksperimendis osalejast kõige vähem Veera Lintuneni elu, kuna tal on töö ja igakuine regulaarne sissetulek olemas, lihtsalt nüüd see väheneb nö preemia võrra. „Ma muretsen pigem nende pärast, kes tööl ei käi,” nentis ta.
Aila Jeskaneni sõnul teda eksperimendi lõpp väga õnnelikuks ei tee. Sarnaselt kodanikupalga eksperimendile osales ta viimase kahe aasta jooksul ka tööturu eksperimendis, mis samamoodi nüüd läbi saab. „See oli sama geniaalne idee nagu kodanikupalk, aga nüüd valitsus otsustas nad lõpetada,” sõnas naine.
Ta märkis, et viimasel kahel aastal talle tundus, et lõpuks ometi asjad liiguvad, teda lihtsalt ei visata uksest välja ja isegi töö leidmine muutus juba reaalseks.
Jarkko Karhunen peab nüüd aga otsustama, mis ta oma ettevõttega peale hakkab. Kuigi šokolaadi müüjatele on jõulud töörohke aeg, seda väga kevadel ja suvel ei osteta. „Ma ei tea, mis järgmisel aastal saama hakkab, kui mul enam seda turvavõrku ei ole,” märkis mees.
Arutelud selle üle, kas ja millistel tingimustel peaks Soome kodanikupalka maksma, jätkuvad tõenäoliselt 2020. aastani. Suure tõenäosusega tõstatatakse teema ka kevadiste parlamendivalimiste ajal, kuna täna Juha Sipilä poolt juhitav valitsus ei olnud nõus eksperimendiperioodi pikendama.
