Kes on rahapesuskandaali tõttu Danske Bankist lahkunud Thomas Borgen?

2018. aasta üheks tuntud inimeseks võib pidada Danske Banki eksjuhti Thomas Borgenit. Varem kui Danske Banki Eesti filiaalis käis vilgas mitteresidentide rahapesu, juhtis tema panga rahvusvahelisi tegevusi, ka pangaäri Baltimaades.

Eestis ta rahapesu toimumise ajal üldsusele kuigi tuntud polnud, kuid 2013. aastal edutati ta Taani suurima panga Danske Banki juhatuse esimeheks. Läinud aasta septembris sunniti ta rahapesu tõttu pangast lahkuma.

Norralasest 1964. aastal Fredrikstadis sündinud pankur oli Danske Banki leival alates 1997. aastast. Aastatel 2001-2009. oli ta Fokus Banki tegevdirektor, mis oli Danske Banki tütarpank Norras.

Kuid panganduskarjäär oli tema eelistuselt teine valik. 54-aastane mees rääkis, et lapsepõlves unistas ta saada õhujõudude piloodiks, kuid tervisehäda tõmbas sellele plaanile kriipsu peale. Siis võttis ta ette varuplaani majanduse.

„Olin vaimustunud finantsmaailmast. Minu esimene töökoht oli panga kauplemisruumis,“ rääkis ta Taani meediaväljaandele Euroman. „Seal käis elu. Päevast päeva, tunnist tundi, minutist minutisse toimus midagi. See keskkond sobis mulle.“

Ta sai panga juhatuse esimeheks raskel ajal. Pank kaotas kliente ja ta pidi taastama panga reputatsiooni. Üksi 2013. aastal kaotas pank 100 000 klienti Taanis. Ta sai ülesandeks parandada klienditeenindust, mida peeti küsitluste põhjal halvaks.

Ta tunnistas, et juhatuse esimeheks saamisel töötas ta rohkem kui ei kunagi varem. Esimesed 18 kuud uues ametis on rasked, rääkis ta Norra ajakirjandusele.

Ta ütles, et kui talle tehti ettepanek hakata panka juhtima siis ta ei kõhelnud hetkegi, ent pidas siiski nõu abikaasa Torrilliga. Naisega kohtus ta ajal kui töötas Londonis ja oli suusapuhkusel Norras Hemsedalis. See juhtus 1992 . aastal. Bergeni naisel oli varaseast kaks last ja koos on neil lisaks kaks last ja neil on ka lapselaps.

Thomas Borgeni vanemad pidasid Norras Sarpsborgis ja Fredrikstadis kullasepaäri enne kui kolisid pensionipõleveks Kopenhaageni elama.

„Mu isa oli väikelinnas väga tuntud mees, mistõttu pidin nägema ekstra vaeva käitumaks korralikult,“ ütles ta Taani meediaväljaandele Euroman. „Tänu juveliiriärile sain ma vanematelt äriloogika sünnist saati kaasa. Õppisin juba noorelt, et klientidele tuleb ilusasti naeratada, siis nad tulevad tagasi. Muidu ei tule.“

Borgen naudib purjetamist ja on osalenud mitmetel regattidel. Ta tegeles aktiivselt ka klubitasemel rattaspordiga. Lisaks meeldib tal Fredikstadi aegsetele sõpradega mootorrattaga mööda Euroopat sõita. Ekspangajuhil on ka kopteripiloodiload.

Kummaline kokkusattumus, kuid ka Danske Banki Eesti filiaali katusel on kopteri maandumisplats. Ei tea, kas Borgen ka kunagi kopteriga Tallinna pangakatusele maandus, kuid USA presidendi visiidi ajal oli pangahoone katusel valves USA lahingukopter. Siiski on Tallinnas pangahoone katusel asuva kopteri maandumisplatsi taga endised Forekspanga juhid, kes armastasid lendamist, mitte Borgen.

Danske Bankil kopterit polnud ja Borgen seda ka ei soovinud. „Ma lendan liiga vähe,“ avaldas ta kahetsust Fredriksstad Bladile pangajuhiks saamise aastal antud intervjuus. „Püüan oma piloodilitsentsi korras hoida.“

20 000 töötajat juhtinud pangajuht kiitles, et temast on lihtne aru saada, kuid see pole alati hea, kuna töötajad peavad ise oma seisukohad välja kujundama.

Ammu, 2006. aastal Fredriksstad Bladile antud intervjuus lausus ta, et tema ei ole eelarvete inimene, kuid visioon peab olema. Pikaajalist planeerimist pidas ta lootusetuks, kuna maailm on liiga dünaamiline.

Ta ise nimetas end üsna igavaks inimeseks, kelle elu on möödunud suuremate kõikumisteta. Seda ta rääkis enne läinud aastat.

„Olen abielus ikka sama naisega, töötan ikka samas sektoris ja üsna sama tööandja juures,“ märkis ta. „Minule see sobib.“

Kolleegide poolt alfaisaseks nimetatud mees märkis, et ta kardab ülimalt vigade läbilaskmist.

„Olen teinud karjääri jooksul palju vigu,“ märkis ta. „Samas nullvea kultuur on organisatsioonile tappev. Kui hakkad kartma vigade tegemist, siis sa kaotad otsustamisvõime.“

„Siiski ei luba ma vealt veale kultuuri,“ lausus ta Euromanile antud intervjuus aastal 2015. „Ma ei nõustu kui oled teinud halva eeltöö, nõrga analüüsi või viid midagi ellu mis ei lähe kokku organisatsiooni väärtustega. Teisest küljest aga võid teha otsuseid hea analüüsi põhjal, kuid see võib osutuda valeks. Aga siis hakkame sellest punktist edasi tegutsema.“

Pikaaegse rahapesu läbilaskmises ja sellele jõuliselt ja varakult reageerimata jätmine oli põhjus, miks mullu 19. septembril teatas Borgen tagasiastumisest ja pangast lahkumisest ajaloolisel pressikonverentsil. Seal tutvustas Danske Bank väliseksperdi abi kasutades sisekaemust, kuidas Eesti pangafiliaali mitteresidentide portfellist jooksis aastatel 2007-2015 läbi 200 miljardit eurot raha, millest oluline osa oli rahapesukahtlusega, kuidas kliente ei tuntud ega tuntud raha päritolu vastu huvi. Kummalisel kombel ei tundnud tema ega teised juhid huvi miks on Eesti filiaali segment oli nii kasumlik konkurentidega võrreldes. Kas ei tundnud huvi, et ei tahtnud tunda või salatseti tema ees, eks seda näitab uurimine.

„On selge, et Danske Bank ei saanud hakkama Eestis võimaliku rahapesukahtlusega. Ma kahetsen seda sügavalt,“ teatas ta börsiteates ja hiljem ka Kopenhaagenis toimunud pressikonverentsil kuhu olid tulnud kõikjalt ajakirjanikud. „Kuigi ma olen juriidiliselt täitnud oma kohustused, usun, et on kõigile parim kui ma astun tagasi. Juhatuse esimehena vastutan ma selle eest mis pangas toimus.“

Hiljuti registreeris Borgen konsultatsioonifirma, mis hakkab tegelema juhimiskonsultatsioonide andmisega. Pangandusse tal arvatavasti asja enam pole, kuna pangajuhtidele olulise fit-and proper ehk pangajuhiks sobivustesti läbimine tundub võimatu.