Brasiilia vannutas ametisse oma Trumpi, kellele Eestis sirgunud börsikaupleja panustas
Nimekas börsipsühholoog Alexander Elder ütles mullu septembris Ärilehele, et elame väga huvitaval ajal. „See meenutab mulle 1930-ndaid, kui võimule tulid autoritaarsed liidrid – Stalin, Hitler, Atatürk, tegelikult oli ka Roosevelt USA-s päris autoritaarse juhtimisstiiliga. Praegu toimub midagi sarnast – Putin, Trump, Erdoğan Türgis, Orbán, Modi (Ungari ja India peaministrid – toim). Viimasel ajal iga kord, kui valimised on võitnud tugev natsionalistlik autoritaarse juhtimisstiiliga poliitik, on börsil tulnud tõusev ehk pulliturg.”
Nii oli see Indias, Trumpi võidu järel tekkis tõusulaine USA-s, sel suvel ka Mehhikos, kui presidendivalimised võitis populistiks peetav Andrés Manuel López Obrador.
Elderi pilk sai suunatud Brasiiliasse „Kui seal saab võimule Bolsonaro (ultraparempoolsete vaadetega Jair Bolsonaro, kes arvamusküsitluste järgi oli presidendivalimiste selge favoriit – toim.), siis võiks börsil tulla head ajad,” rääkis Elder Tallinnas enne Äripäeva korraldatud kauplemiskoolitust. „Põhimõtteliselt on Bolsonaro Brasiilia Trump, kes on konservatiivne seaduse jõudu tähtsustav mees, kelle majandusnõunik tegi Tšiilis 1970-ndatel majandusreformid.”
Elder on Brasiilia aktsiaturul tegutsenud juba mõnda aega. Ta on ostnud nii Brasiilia aktsiatesse investeerivaid börsil kaubeldavaid fonde kui ka Brasiilia ettevõtete aktsiaid, mille hoiutähtedega tehakse tehinguid New Yorgi börsil. Vähelikviidseid Brasiilia asju ta ei puutu.
„Ma ehitan Brasiilia turul üles massiivset positsiooni,” selgitas ta. „Ostan jupphaaval juurde. Seda juhul, kui mul on õigus.” Massiivne positsioon tähendab tema jaoks kümmekond protsenti varadest. Brasiilia turule raha paneku ajaline perspektiiv on mõned kuud.
Üleüldise maailma aktsiaturgude allakäigu valguses läks Brasiilia aktsiatel mullu hästi. Need kerkisid indeksi vormis 15 protsenti.
Mida kujutab endast Bolsonaro?
Jair Bolsonaro lubas vabastada Brasliilia sotsialismist, kultuurilisest marksismist ja poliitkorrektsusest, võidelda korruptsiooni, kuritegevuse ja majandusliku halvastijuhtimisega Ladina-Ameerika suurimas riigis, kirjutab Reuters.
Endisest armeekaptenist poliitik on avalikult imetlenud Brasiilia 1964-1985 sõjalist diktatuuri. Oma esimeses presidendikõnes lubas ta pidada kinni demokraatlikest normidest, kuigi meedia ja poliitilised oponendid tunnevad end ebamugavalt.
Bolsonaro vabaturumajanduslik suund peaks viima maailma kaheksanda majandusele hoo sisse. Küll aga kardavad rohelised, et ta tõmbab maha looduskaitse katte Amazoni vihmametsadelt. Samuti lõdvendab ta relvade omandamise tingimusi maailma suurima mõrvadearvuga riigist. Tema vaade on selline, et kuna kurjategijatel on juba nagunii tulirelvad käes, tuleb nende taolemine teha lihtsaks ka headele inimestele.
Majanduse poolelt lubas ta avada Brasiiliale välismaised eksporditurud ja algatada reformid, mille eesmärgiks on viia eelarvepuudujäägi vähenemiseni ja võlataseme jätkusuutlikumaks alandamise.
Bolsonaro plaanib viia Brasiilia eemale arengumaadest sõpradest ja rohkem arenenud Lääneriikide poole. Ta soovib ajada eriti USA presidendi Donald Trumpi laadset poliitikat.
Trump säutsus Twitteris õnnitlemaks Bolsonarot, kirjutades, et „USA on sinuga“.
Bolsonaro valitsuskabineti liikmetest on kolmandik endised ohvitserid, kellest enamus on Brasiilia elitaarse sõjaväeõppeasutuse lõpetanud.
Ta lubas õiendada arved Brasiiilia vohava bürokraatiaga, mis on muutnud äri ajamise keeruliseks ja kalliks.
„Brasiilias on sajad erinevad ametid, kes reguleerivad kõike,“ märkis ta. „Me peame sellest segadusest vabanema.“
Brasiilia plaanib võtta Pariisi kliimakokkuleppe osas eeskujust Trumpi poliitikast ja lahkuda sellest leppest. Ka plaanib ta ehitada Amazoni jõele hüdroelektrijaamad ning avada põliselanike elupiirikonnad kaevandamiseks.
Brasiiilia äriringkonnad ootavad juba huviga, et Bolsonaro nimetaks ametisse investeerimispankuri Paolo Guedese ja laseks tema tiimi toimetama, et tuua Brasiilia jätkusuutmatu eelarvepuudujääk kontrolli alla.
Guedese plaanib erastada niipalju riigiettevõtteid kui võimalik, mis võib tuua riigi rahakasasse lõpuks umbes 257 miljardit dollarit. Nii saaks riigi rahaasjad paremasse seisu. Põhipanuse peaks sellesse siiski andma Brasiilia kulukate heaoluprogrammide ülevaatamine. Pensioniprogrammi muutmine saab aga olema Bolsonaro suurim katsumus, kuna see on ligi 210 elanikuga Brasiilia kongressi põhiliseks lehmakauplemise objektiks.
