Sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika juht Arne Kailas ütles töövõimereformi kommenteerides, et kõigil inimestel on õigus olla kaasatud ühiskonnas toimuvale. „Erinevalt varasemast, kus suund oli puuetega inimeste puhul hoopis teine ja pärandkultuur oli teine, sai inimene kätte töövõimetuspensioni ja rohkem midagi talle ei pakutud, siis nüüd pakume tugiteenuseid, et ta saaks ennast teostada,“ ütles Kailas. „Reformi käivitamisest saadik hoiame toimuval silma peal ja probleemide esinemisel vaatame, kas tegemist on üksikjuhtumi või laiemalt levinud kitsaskohaga. Teeme koostööd Eesti Puuetega Inimeste Koja ja teiste esindusorganisatsioonidega. Näiteks töötasime ekspertide abiga välja meelepuude hindamiseks abistava juhendi,“ räägib ta koostööst.

Keeruline algus

„Tagasiside saamine on meile väga oluline, et vajadusel teha selle põhjal muudatusi. Oleme muudatusi teinud nii hindamise metoodikas kui ka seadusandluses,“ selgitab ta. Kuid tagantjärele vaagides, mis tollel ajal probleeme võimendas, sõnab Kailas, et neid üllatas meedias olnud tugev vastupanu, kus teema käsitluses jäi vajaka neutraalsusest.

Töövõimereform on suuresti ka mõtteviisi muutus. Suure muudatuse puhul võtab aega selle elluviimine. Eksperdid nõustuvad, et hindamismetoodika oli uus ja praktikas ei olnud seda varem rakendatud. „Arstidel, kes hindamist läbi viisid, võttis uue olukorraga kohanemine samuti aega nagu iga uue tööriista puhul,“ lisab Kailas. „Samuti võttis inimestel endil aega uue süsteemiga harjumine.“

Tööhõive osakonna peaspetsialist Sabina Trankmann toob välja, et kui varem hinnati inimesi selle järele, milline diagnoos tal oli, siis nüüd on uus hindamissüsteem individuaalsem ja lähtub inimesest. „Pole päris õige hinnata kahte inimest sama diagnoosi järgi, sest toimetulek võib olla täiesti erinev. Teine suur muutus on, et praegu hindavad arstid, kes praktiseerivad, varem aga need arstid, kes enam patsientidega igapäevaselt ei töötanud. Praegu on hindamine palju täpsem,“ selgitab ta.

Täna on keskmine hindamise perioodi pikkus 15 päeva. Ministeeriumi hinnangul on hindamine varasemast palju sujuvamaks läinud ja töötukassa jälgib ka hindamise kvaliteeti. Need inimesed, kes töövõime määramise otsusega nõus ei ole, need saavad otsuse vaidlustada. Vaide esitamine on tehtud lihtsaks, seda saab esitada töötukassa konsultandi juures.

Esile kerkivad lüngad

Töövõime hindamisel selgus mitmeid kitsaskohti, näiteks see, et vaatamata Tervishoiuteenuste korraldamise seadusele, mis on vastu võetud juba 2008. aastast, ei sisesta mitte kõik arstid patsientide haiguslukku vajalikku infot nagu sätestatud. Pahatihti on ebatäpne töövõime hindamine tingitud just haigusloo puudulikest andmetest. Tööhõive osakonna peaspetsialist Sabina Trankmann ütleb, et arstid toovad andmete puuduliku sisestamise põhjenduseks kõrge töökoormuse. Lisaks väidavad psühhiaatrid, et ka patsiendi kaitsmiseks ei ole nad andmeid sisestanud, sest saadud diagnoos võib patsienti ennast ülemäära mõjutada. „Seetõttu on soovitatav, et inimene enne töövõime hindamist vaataks patsendiportaalist, kas tema kohta on info olemas ja täielik,“ lisab Trankmann.

Süsteemne lähenemine

Töötukassa teeb teavitustööd tööandjatele. Neile pakutakse nõustamist ja koolitusi, et nad teaks, millega arvestada vähenenud töövõimega inimese tööle võtmisel. Antakse infot eri puudeliikide eripära kohta ja tutvustatakse riiklikke toetusi ettevõtele. Tööandjatele tutvustavad pakutavaid teenuseid ja toetusi töötukassa esindajad, kellest mõned on ka ise vähenenud töövõimega ning suudavad lähtuvalt oma kogemustest teha seda väga hästi.

Vähenenud töövõimega töötajale, kes ennast töötuna arvele võtab, pakutakse lisaks tavateenustele, mis on kõikidele töötul suunatud, veel spetsiaalselt vähenenud töövõimega inimestele mõeldud teenuseid, sh töökoha kohandamise võimalust, tugiisiku teenust, töölesõidu toetust või ka töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi soetamist. Nii saab tööandja toetust küsida, et soetada nägemispuudega inimesele ekraanilugemisprogrammi, mis konverteerib talle ekraanil oleva teksti audiona ette. Veel pakutakse tugiisikuga töötamise võimalust. „Eesmärk pole, et tugiisik teeks abivajaja eest töö ära, vaid inimese juhendamine, et aidata tööellu paremini sisse elada ja toetada tööalast suhtlemist, nii kolleegide kui ülemusega,“ rõhutab Trankmann. Tugiisikule maksab riik töötukaasa kaudu tasu. Tugiisikuks võib olla abivajaja enda pereliige või kolleeg.

Hea teada:
www.eesti.ee patsiendiportaalis saab inimene tutvuda oma tervisliku olukorraga ja näha tervise epikriise.
• Töötukassa toetuste ja teenuste kohta on võimalik lugeda töötukassa kodulehelt.

Jaga
Kommentaarid