Rahapesuskandaalis Danske Bank testib investorite isu uute võlakirjadega
Euroopa suurima rahapesuskandaali keskmes olev Danske Bank alustab USAs ja Euroopas investoritega kõnelusi, et välja lasta võlakirju. Jutt käib kuni 40 miljardi Taani krooni ehk 5,4 miljardi euro (6,1 miljardi USA dollari) väärtuses võlakirjadest.
Sellega peaks saama kaetud suurem osa tänavusest panga rahavajadusest, milleks on umbes 12 miljardit USA dollarit, rääkis panga tresoori juht Christoffer Mollenbach Bloombergile.
Seekordne investoritele võlakirjade tutvustus saab olema teistsugune kui varasemad, kuna investorid urgitsevad ikka panga 200 miljardi eurose rahapesuskandaali kallal. Alles veel aastal 2015. oli Danske Banki Eesti filiaal põhiline endisest Nõukogude Liidu ruumist raha väljakantimise keskus. USA uurib juhtunut ja sellel võivad olla tagajärjed miljarditesse dollaritesse ulatuvate trahvide näol.
Danske teab, et nii odavalt kui varem nad enam skandaali tõttu raha turult ei saa. “Maksame rohkem ja saame sellest aru,” märkis Mollenbach.
Tänavu vajab Danske Bank laias laastus sama palju raha kui mullu ehk 60-80 miljardit Taani krooni. Mollenbachi sõnul räägime pigem antud vahemiku suurema numbri lähedasest summast.
Investorid püüavad siiani aru saada panka ümbritsevatest halbadest uudistest. Vahetult enne aasta lõppu andis pank kasumihoiatuse rääkides viletsatest turuoludest. Eesti poltsei pidas kinni Danske Banki kümme endist töötajat seoses kahtlustusega, et nad aitasid pesta Aserbaidžani ja Gruusia musta raha.
Skandaal läks juba pangale mullu maksma umbes poole panga turuväärtusest. Prognoositakse, et panka trahvitakse mingisugustes summades vahemikus üks kuni enam kui kaheksa miljardit USA dollarit. Taani pangandusregulaator nõudis, et pank hoiaks vähemalt 1,5 miljardit dollarit täiendavat teise järgu omavahendeid skandaali tagajärgedega toimetulekuks.
Samuti tahavad investorid teada, kes hakkab ajutise juhi asemel panka pikas perspektiivis juhtima. Thomas Borgen sunniti skandaali tõttu pangast lahkuma. Nõukogu soosik juhatuse esimehe kohale ei sobinud regulaatorile. Ajutiselt juhib panka Taani pangaoperatsioonide juht Jesper Nielsen.
Pank on pidanud detsembris tosinaid kohtumisi ja konverentskõnesid potentsiaalsete võlakirjaostjatega. Mollenbach loodab, et investorid märkavad pangas finantskuritegudega võitlevate töötajate arvu kasvu 2015. aasta 350-lt umbes 1300-ni.
Suurim mure seisneb selles, et kas ka panga põhiäri saab skandaali tõttu pihta. Kuigi osa kliente on pangasuhte lõpetanud, on nende mõju panga laenuportfellile ja hoiustele nii väike, et see ei vääri mainimistki, rääkis Mollenbach.
“Kui vaadata kogu kliendibaasi, siis tegelik klientide lahkumine oli nii väike, et me isegi ei märganud seda ei hoiuste poolelt ega laenumahtudelt,” rääkis ta.
Danske palkas võlakirju turule pakkuma Bank of America Merrill Lynchi, Barclays'i, Goldman Sachsi, JPMorgani ja UBSi ning tegeleb ka ise võlakirjade müügiga. Uus investoritega kohtumiste ja konverentskõnede laine USAs ja Euroopas algab täna.
