„Samad küsimused kerkivad tõenäoliselt ja 2020. aasta eelarvega,“ lausus Dombrovskis.

Konverentsil tõstatunud küsimusele, kas selles, et Itaalia on praegu vaesem kui 1999. aastal ning riigi kuhjunud probleemides võiks olla süüdi ka ühisraha, vihjates sellele, et erineva majandustsüklites ja arenguga riikidele ei pruugi euroraha süsteem ühtmoodi hästi sobida, vastas Dombrovskis: "Selles, et Itaalia on kõige aeglsemalt arenev Euroopa majandus, ei ole süüdi mitte euro, vaid madal tootlikkus," lausus ta.

Läti euroalaga liitumise viiendale aastapäevale pühendatud konverentsil tõdes riigi endine peaminister Dombrovskis, et euroala on ajast, mil Läti sellega liitus, oluliselt muutunud. Ta möönis, et kriisi ajal oli ühelt poolt palju kahtlejaid, kes ütlesid, et mis mõte on Titanicu pardale astuda, kuid teisalt oli ka euroalal tarvis positiivseid näiteid. Nüüd on olukord majanduses positiivsem ning ka euroala on palju muutunud ning võimalikuks tulevaseks kriisiks ollakse palju paremini valmis. Samas tõdes ta, et Euroopa kontroll ei saa asendada riikide endi vastutustundlikku käitumist.

Järgmised euroalaga liitujad peaksid olema Bulgaaria ja Horvaatia, kuid enne 2022. aastat laienemist ei toimu. Bulgaaria võiks Euroopa rahasüsteemi vahetuskursimehhanismiga ERM2 liituda ehk selle aasta teises pooles. ERM2 peab riik olema kaks aastat ja täitma Maastrichti kriteeriume ning sealt edasi võiks erinevate ettevalmistustele Dombrovskise sõnul minna veel aasta, nii et euro kasutuselevõtuni läheb ERM 2-ga liitumise järel veel kolm aastat.

Dombrovskise sõnul võiksid uued euroalaga liitujad õppida Läti kogemusest, et mida varem erinevate vajalike struktuurireformidega algust teha, seda kasulikum, sest seda varem saab ka nende sammude positiivseid vilju maitsta.

Ajakirjaniku reiskulud kattis Euroopa Komisjon.