Sellise järelduse saab teha rahvusvahelise kinnisvarafirma Tranio ning ärifoorumite korraldaja Adam Smith Conferences'i koostöös valminud uuringust, mis tugineb rikaste klientidega tegelevate privaatpanganduse spetsialistide, jutiristide ning maksukonsultantide küsitlusel.

Uuringust selgus, et kui 2017. aastal andis rikastest venemaalastest oma välismaisest varadest maksuametile teada 42%, siis eelmisel aastal 58%.

Tranio parter Georgi Katšmazov lausus, et eelmisel aastal hakkas Venemaa teiste riikidega maksuinfot vahetama. Kuigi selles infovahetuses on veel palju tehnilisi probleeme, soovivad arvete omanikud üha vähem oma varade kohta käivat infot varjata.

Kõige suurem valmisolek oma varade avalikustamiseks on neil venemaalastel, kelle varade väärtus on summas 1-30 miljonit dollarit. Nende seas ulatub info avaldajate osakaal 65% protsendini.

„Need, kellel on vara vähem kui miljoni eest, huvitavad ka maksuametit viimases järjekorras ning seetõttu võivad nad endale praegu ka läbipaistmatust lubada,“ rääkis ta. Enam kui 30 miljoni dollari suuruse vara omanikud aga vahetavad pigem residentsust, kui avaldavad oma pangakontode seisu meie maksuametnikele,“ kommenteeris Katšmazov.

Uuringu autorid märgivad, et rikkad venemaalased sulgevad massiliselt oma varasemaid välismaiseid kontosid ning likvideerivad firmasid ning avavad uusi- puhta ülekannete ajalooga- millelt siis maksuametile ka makse tasutakse. Seejuures on nii, et mida rikkamad on venemaalased, seda enam osalevad nad välisfirmade maksuvabas likvideerimises (73% vastanutest), aga samas esitavad ka kapitaliamnestia raames deklaratsioone (71%).

Kapitali välismaalt Venemaale toomine on aga rikaste seas kõige ebapopulaarsem võimalus: 2017. aastal tegi seda 33% vastanutest ning eelmisel aastal 29%. Ülirikastel on juba niigi palju Venemaaga seotud riske, seetõttu soovivad nad neid teistesse riikidesse investeerimise kaudu vähendada, märgitakse uuringus. Šveits, Suurbritannia ja USA on rikaste venemaalaste kõige populaarsemad vara hoidmise kohad.